Hawaii raketidraama kui "Maailmade sõja" kuuldemängu kaasajastus
Planeeti uputav valeinfo on muutnud inimesed ümbritseva maailma suhtes sedavõrd skeptiliseks, et tõsiselt ei võeta isegi ametlikke hoiatusi peagi lähenevast katastroofist, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Alanud aastal möödub 80 aastat ajast, kui Orson Welles tegi raadiokuuldemänguga kuulsaks nii enda kui ka Herbert George Wellsi jutustuse "Maailmade sõda". Kuulsaks sai lugu USA raadiokuulajates esilekutsutud surmaga kohtumise paanika tõttu.
Kuuldemängus kanti ette ametliku teadaandega sarnases vormis kiireloomuline ülekanne marslaste rünnakust ja riiki tabavast tõenäolisest hävingust. Väidetavalt sattunud selle peale miljon ameeriklast paanikasse koos kõige inimlikult ahastavaga, mida sellisel juhul tehakse. Lugu kirjutati ajaloo annaalidesse USA ringhäälingu kõige kurikuulsama juhtumina.
Tegelikkus oli hoopiski rahulikum. Saatuse tahtel sattus samale päevale regulaarne kuulajaskonna küsitlus. Sellest selgus, et 98 protsenti raadiokuulajatest polnud kuuldemängust huvitatud ja kuulasid samal ajal midagi muud. Kuuldemängu kuulajatest ei sattunud kõik kuulma või märkama isegi alguse dramaatilist sissejuhatust ning kuuljate enamus said teatraalsest episoodist aru.
Tegelikkuses tabas paanika seega vaid käputäit kõige kergeusklikumaid. Sama tegelikkuse deformatsiooni juhtisid ajalehed, mille reklaamitulusid oli raadio võidukäik jõudsalt vähendanud. Käibe edendamisel oli kasulik lihtne uudis muuta särtsakamaks, siit-sealt sisu suurendada ning lisada müüdavat draamat.
Kaugest ajast tänaseni jõudmisel on ajalehe, raadio ning televisiooni pikka aega tundunud lõpliku ainuvalitsemise nimel pusklemise tõuganud ajaloo teeserva internet. Vahepealses lihtsameelsus räägiti demokraatia edendamise eest sellest toimivale veebile Nobeli rahupreemia andmisest. Täna on see tähelepanu all pigem informatsiooniga manipuleerimise, selle pealtkuulamise ja infoleviku valikulise blokeerimise tõttu.
Tasapisi hakatakse nägema, kuidas põhjustab informatsiooni vaba levi ise tõsiste tagajärgedega kahju. Vabalt saab ju levida ka ebatäpne või ebatõene informatsioon. Selle levik kõrvetab tulekerana ussiauke rahumeelse ja heasoovliku kogukonna igati ratsionaalsesse maailmakogemusse.
Poliitilistel eesmärkidel vale teabega rahva manipuleerimisest on tänaseks palju räägitud ja midagi on ka ette võetud. Nüüdsest võib Saksamaal valeinfo levitamise eest saada kuni poole miljoni euro suuruse trahvi. Võiks arvata, et oleme olulise kogemuse võrra targemad ja alanud on vigadest hoidumise periood. Ometi pole väära informatsiooni levikuga seotud kogemus veel täiuslik.
USA-s Hawaii osariigis aset leidnud infoäpardust võib käsitleda äärmusliku eksperimendina. Mõtle ise, mida teeksid, kui rannamõnusid nautivate elanike telefonid hakkavad ootamatult samaaegselt helisema ning esimestena telefoni haaranuid tabab paanikahoog. Minutitega mõõdetuna alles jäänud elunatukest tajudes tärkas võib-olla kelleski julgus lausumaks välja, et ta armastab kedagi. Mõnda kehvemas tervislikus seisundis inimest võis tabada raske haigushoog, keegi otsustas maha istuda ja nautida viimast päikeseloojangut, ignoreerides abikaasa paanilisi karjeid end päästa. Väidetavalt oli neidki, kes hakkasid peitma lapsi kanalisatsiooni jne.
Samas leidus inimesi, kes saadetud hoiatavat sõnumit ei uskunud. Hoolimata sellest,, et selles oli selge kinnitus allika tõsiseltvõetavusest ning ohu reaalsusest. Võimalik, et taolises reaktsioonis on oma roll infoajastu arendatud paksunahalisusel ning õpitud refleksis enne ühegi sammu tegemist sotsiaalmeediast õige või vähemalt teiste reaktsioon järele uurida.
Lühikese ajaga moodustasid kõik signaalid telefonidest, sõnumikeskkondadest ja raadiost ka skeptilisemates ning aeglasemates pildi ohu tõsidusest. Murul hooletult lonkiva kassi nägemine tõi esile inimesi tabanud tragöödia.
Elu kujundavaks päästikuks piisas pelgast valeinfost ja selle tõhusast levitehnoloogiast. Seekordne erines kuuldemängul kogetust. Häda suurendas umbes pooletunnine väärinfo annulleerimisele kulunud aeg. Tegemist oli lugematute havailaste ilmselt elu kõige pikemate minutitega.
Kuna inimene on juba kord nii võimekas, et suudab poole tunniga palju korda saata, täidabki tahtmatu eksperimendi teise faasi juhtunu kajastamise järellainetus. Sedagi hoiab elus ja täidab vastuolulise sisuga sotsiaalmeedia. Muu hulgas muutis havailasi tabanud eksliku hoiatuse usutavamaks maailmaga suhtlemiseks sotsiaalmeediat kasutava USA presidendi ettearvamatu ja arusaamatust külvav tuumasõja võimalusega mängiv sõnakokteil.
Seega on informatsiooni vabanenud levi suurendamas usaldamatust tõese info suhtes. Kuuldemänguga enam kedagi ei ehmata. Kas ballistilise raketi hoiatusestki enam piisab?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"