Tähevärin paljastab tähe sisemisi saladusi
Ega tähe sisse ikka ei näe, võib esmapilgul tunduda. Kuid kui täiendame pilku kavalate nippidega, siis teatud mõttes võime näha küll. Rahvusvaheline astronoomiderühm on väidetavalt esimest korda teaduse ajaloos uurinud kahe tähe süvimat siseehitust, analüüsides selleks tähtede värinaid.
Suurem osa tähti nimelt aeg-ajalt väriseb sisemiselt. See tähendab, nende sees levivad helilained, mis mõjutavad natuke ka tähe valgust. Valgusemuutuste järgi saavad teadlased välja rehkendada, kuidas need helilained täpsemalt levivad, aga helilainete täpsem levik annab juba infot tähe siseehituse kohta, just nagu meie maakeras liikuvad maavärinates tekkivad seismilised lained annavad infot Maa sisemuse kohta.
Sellist uurimissuunda on hakatudki nimetama asteroseismoloogiaks ja Päikese sisemust on sel moel juba ka uuritud. Nii et kui täpsem olla, siis said teadlased nüüd esimest korda hakkama asteroseismoloogilise uuringuga Päikesesüsteemiväliste tähtede kohta, mida võiks naljaga pooleks ju ka eksotähtedeks nimetada.
Teadlasrühm eesotsas Earl Bellingeri ja Saskia Hekkeriga Saksamaal Göttingenis asuvast Max Plancki päikesesüsteemiuuringute instituudist uuris kahte tähte, mis moodustavad kaksikstähesüsteemi, asuvad meist ainult 70 valgusaasta kaugusel Luige tähtkujus ja on mõlemad üsnagi meie Päikese moodi. Lähedus on siin oluline, sest võimaldab tähti täpsemini vaadelda.
Teadlased suutsid oma asteroseismoloogilise pilgu puurida enam kui poole miljoni kilomeetri sügavusele tähtede pinna alla. Nad avastasid, et sellises sügavuses levivad helilained kiiremini kui senised mudelid näitavad.
Ühe tähe puhul võib vaatlustulemust veel seletada sellega, et tähe massi ja suurust on seni natuke valesti määratud, kuid teise tähe puhul nii lihtsat seletust olla ei saa. Võib siis juhtuda, et teadlased on saamas jälile mõnele senitundmata loodusnähtusele, mida tähtede sisemuses võib ette tulla.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa