Kas Uberit ootab aasta lõpuks au ja kuulsus või pankrot? ({{commentsTotal}})

Viimane aeg on kihla vedada, kas tehnoloogiasektori kõigi aegade suurima kahjumiga ettevõtet Uber ootab aasta lõpuks pankrot või saab sellest üks ajastu edulugusid, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Nagu iga uut aastat, võib äsja alanutki vaadata kui ajas lahti rulluvat eksperimenti. Aasta lõpuks või varemgi selgub, kuidas läks. Vaadeldava sisu võib luua igaüks ise endale antud lubaduste näol. Enamasti pole need kuigi põnevad ja kulgevad etteantud skeemi järgi. See tähendab, et ajaloolise kogemuse järgi on märtsiks enamus lubadustest raisku läinud. Pealegi on panused väikesed, valdavalt mõõdetud rasvkoe kilogrammides. Seega võiks otsida mõne põnevama kihlveo potentsiaaliga olukorra.

Telekomiäris maailma suurimate ettevõtete hulka kuuluv Jaapani firma Softbank asutas oktoobris 10 triljoni jeeni ehk umbes 88 miljardi dollari suuruse fondi investeeringuteks tehnoloogiasektorisse. Vaatlejate hinnangul võib uue ja suure investori kõikjale maailmas suunatud rahasüst oluliselt muuta tärkavate tehnoloogiate rahastust. Firma meelitab koos oma varadega noortesse ja kasvavatesse ettevõtetesse investeerima teisigi huvilisi.

Seetõttu hinnati, et uus fond toob sektorisse lühikese ajaga vähemalt 100 miljardit dollarit. Softbanki efekt saab olema veelgi suurem, sest peadirektor Masayoshi Soni sõnade järgi loovad nad lähiaastatel veel teise, kolmanda ja neljandagi samalaadse fondi, kasvatades investeeringute kogumahu triljonile dollarile.

Kihlveoteema juurde tagasi tulles, sadade miljardite investeerimise lubadus on vaieldamatult eksperiment. Samas napib selles aastaseks vaatluseks sobivat konkreetsust. Näiteks millisesse firmasse raha pannakse ja millal peaks selguma, kas investeering oli edukas või mitte. Softbanki paljude huvitavate ja hiljutiste investeeringute seast leiab ühe, mis peaks aastaseks kihlveoks hästi sobima. Firma ostis endale 15 protsenti Uberist. Raha panustamise teeb huvitavaks Uberi keeruline elu.

Viimane on end avalikkusele tutvustanud kui tehnilise platvormi pakkujat, milles saab klient sõlmida sõiduteenuse osutajaga ostu-müügi lepingu. Selles skeemis ei ole Uberil töötajaid peale tehnoloogilise keskkonna arendajate. Formaalses mõttes puudub neil suhe autojuhtide ja nende probleemidega. Jõulude eel leidis Euroopa Liidu kohus, et tegemist on ikkagi sõiduteenuse osutajaga. Seetõttu peab see alluma mitmesugustele transpordiettevõtlusega seotud regulatsioonidele.

Kui firmal oli seega esialgu probleeme üksikutes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas keelustamiseni välja, siis nüüdsest on õiguslik staatus ühtselt lahendatud kõikide liikmesriikide jaoks. See tähendab potentsiaalsete probleemide hüppelist kasvu. Näiteks minimaalse palga maksmise küsimustes, mida firma on seni vältinud väites, et nemad autojuhte ei palka. Regulatsioonide ja läbirääkimiste ehk aja ja raha kuluga probleemide arv on seega oluliselt suurendanud selle ettevõtmise raskusi.

Nende kõrval moodustab hoopiski teistsuguse sasipuntra firma kultuuri, juhtimise ja infoturbe teemad. Pikemalt neil peatumata olgu märksõnadena peadirektori Travis Kalanicki tagasiastumine, seksiskandaalid, tarkvarasse peidetud kasutajate ja konkurentide vastu suunatud sigadused ning omavahel sõjajalale aetud juhtkond. – niisiis parajalt probleemne firma.

Ometi ostis Softbank seitsme miljardi dollari eest ettevõtte aktsiaid, tehes aktsiaid müünud Uberi töötajatest miljonärid. Seda seika võib pidada tähelepanuväärseks rikastumiseks firmaga, mis pole kunagi kasumis olnud. See iseenesest poleks haruldane, arvestades tegevuse arendamise kulude faasi. Kuid põnevust lisab asjaolu, et Uber on tehnoloogiasektori kõigi aegade suurima kahjumiga ettevõtte. Keegi ei tea, kuidas ja millal see hakkab kasumit teenima.

Arvatavalt pole Softbanki miljardid mõeldud raiskamiseks. Seega on nemad kihlveo optimistlik osapool. Nähtamatu kihlveo teiseks, õnnetust ennustavaks osapooleks on tehnoloogia vaatlemisest uudiseid valmistav ArsTechnica, mille toimetus asetas Uberi 2018 aasta nn surijate nimistusse ehk ettevõtmistesse, mille edu alanud aastal on kõige ebatõenäolisem.

Toimetus loeb kokku Uberi rekordilised kahjumid ega leia firma strateegiast ühtegi vihjet. kuidas kasumisse jõuda. Kassas olevast rahast ei piisa eluks aasta viimase päevani. Investorid võivad seda küll lisada, aga sama tark oleks toita ahjualust. Niisiis, veebiajakirja toimetus kiitleb oma varasemate ennustuste eduga ja Softbank praalib varasemate investeeringute õnnestumisega. Üks peaks eksima.

Kelle peale sina oma kümme senti panustaksid?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: