Kas kunstkuusk on päris kuusest keskkonnasõbralikum? ({{commentsTotal}})

Kunstkuusk õigustab enda olemasolu alles aastate pärast.
Kunstkuusk õigustab enda olemasolu alles aastate pärast. Autor/allikas: The Cookiemonster/Creative Commons

Kõik sõltub sellest, mitu aastat kunstkuuske kasutada plaanitakse ja kui kaugele kuuse hankimiseks sõita tuleb. Enamasti kipub võrdluses peale jääma aga ehtne ja looduses kasvanud jõulupuu.

"Mina soovitan kindlasti elusast metsast toodud kuuske. Puu on kasvanud õhust, veest ja saanud energia päikeselt. Seda loodusest ära tuues kasvab sinna uus puu asemele. Mädanemisel ja põletamisel läheb puu lõpuks süsihappegaasiks ja veeks tagasi. Me pole sellega kasvuhoonegaase juurde tootnud ja kõik on loomulikkus ringluses," sõnas Eesti maaülikooli metsakasvatuse osakonna professor Hardi Tullus ERR Novaatorile. Tehiskuuse valmistamiseks kasutatakse seevastu fossiilkütuseid. Selle käigus vabanevaid kasvuhoonegaase tagasi maapõue ei pane.

Paraku napib teaduskirjanduses mitmetahulisi analüüse, mis hindaks kunst-a päris kuuskede keskkonnamõju terve nende elukaare jooksul, alates tehisokaste valmistamisest või metsas maha raiumisest lõpetades puu müügiplatsilt koju toomisega. Loeb ka see, mis juhtub jõulupuuga pärast selle kasutamist. Vastavate analüüside tegemist rahastavad tihti tootjate liidud, kellel võivad olla mängus erahuvid.

Kanada kogemus
Ühe kõige mitmetahulisema töö ilmutas 2009. aastal Kanada konsultatsioonifirma Ellipsos, mis annab riigiametitele nõu jätkusuutlike keskkonnastrateegiate loomiseks. Toona ilmunud töös uuriti tehis- ja kunstkuuskede keskkonnamõju Montreali linna näitel.

Nagu võib arvata talupojatarkuse põhjal, kunstkuuskede kliimat soojendav mõju on seotud eeskätt nende valmistamisega. See moodustab kunstkuusega seotud emissioonidest ligikaudu 85 protsenti. Veel kaheksa protsenti seostub kuuskede transpordiga Hiinast Montreali. Täpset kasvuhoonegaaside hulka mõjutab ka selleks kasutatud elektrienergia päritolu. Näiteks Skandinaaviamaades valmistatud kunstpuude jäetav jalajälg oleks väiksem, kui söest toodetavale elektrile toetuvas Hiinas.

Analüüsis nenditakse, et kunstkuused valmistatakse enamasti terasest ja polüvinüülkloriidist (PVC-st). Tootmisviis muudab nende ümbertöötlemise keerukaks ja majanduslikult ebaotstarbekaks. Seetõttu lõpetavad kunstkuused enamasti prügimäel.

Miinuspoolena kasvatatakse märkimisväärne osa tuppa jõudvatest jõulupuudest istandikes. "Istandik on tootmine nagu tootmine ikka. Seal puid kasvatades me muud väärtust sealt ei saa, sh metsa koos kõigi metsaväärtustega elukeskkonna ja puiduväärtuste mõttes," nentis Tullus. Tootmisega seonduvat kohalike ökosüsteemide häiringuid peetaksegi kõige suuremaks päris jõulukuuskedega seonduvaks keskkonnamõjuks.

Nii leidub siiski tasakaalupunkt, kus kunst- ja päris kuuskede keskkonnamõju on enam-vähem võrdväärne. Analüüsi kohaselt tuleb kasutada selleks ühte ja sama kunstkuuske vähemalt 20 aastat. See ületab mitmekordselt kunstkuuskede keskmise oodatava elukaare pikkuse, milleks on kuus aastat.

Samas eeldab arvutus, et kuuse toomiseks ei sõideta mitte rohkem kui viie kilomeetri kaugusele. Kuuse järele igal aastal enam kui 16 kilomeetri kaugusele sõites võiks hakata mõtlema juba kunstkuusele.

Samas märkisid töö autorid, et kuuse hankimine pole võrreldes mitmete teiste inimtegevustega väga suur patt. Analüüsi kohaselt on päris kuuse kasutamisega seonduv CO2 emissioon võrreldav igal aastal 125 kilomeetrise pikkuse autosõiduga. Kunstkuuse eelistamisel võiks selle tasakaalustamiseks jätta ära 322 kilomeetri pikkune teekond.

Ära pirtsuta!
Tullus märkis, et kõige parem oleks siiski koju tuua metsas kasvav puu. Sellisel juhul on ka eetilised dilemmad kõige väiksemad. "Noores metsas võib olla hektari kohta tuhandeid puid. Uue metsa rajamisel pannakse neid kasvama 2000–3000. Neile lisanduvad isetekkeliselt kasvama hakanud puud. Küpses metsas väheneb nende hulk 500-ni. Loodusliku iseharvenemise käigus surevad neist mõned ise ära. Selles mõttes pole hullu, kui jõulurõõmu saamiseks sealt veel mõne ära võtame," laiendas professor.

Tõsi, sellised puud ei pruugi olla esteetilises mõttes kõige nauditavamad. "Meie ilumeelt on viimasel paarikümnel aastal kasvatatud teadlikult või ka kavalusega, et tarbijale meeldiks tiheda võraga puu. Selliseks neid istandustes kujundatakse," märkis Tullus. Taolisi puid võib näeb ka müügiplatsidel.

Mida aga arvata ideest tuua koju mullapalliga kuusk, et see varem või hiljem taas välja istutada? "Kindlasti on see hea ja ilus mõte, et puu jääks ellu. Kuid kui see puu on põhjamaal kasvanud, teeme selle tuppa toomisega tema elutegevusse suure jõnksu sisse," viitas Tullus. Talveõhtul lambi põlema panemisest puu jaoks ei piisa. Samas nentis ta, et pole näinud ka vastavaid uuringuid, milles on nende elulemust täpselt uuritud. Tõenäoliselt võib taoline ümberistutamine minna paremini pehmema kliimaga piirkondades.

Päris kuuse tuppa toomisel soovitas Tullus aga enne selle vette pistmist lõigata tüveotsast ära paari sentimeetri jagu puitu. "Puurakud, kust vesi peaks läbi minema, jäävad muidu ummistunuks. Nii on võimalik pikendada aega, kui okkad veel puu küljes püsivad," lisas professor.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: