Tehnikauudised: häkitavad küttesüsteemid ja sotsiaalne tukkumisnupp
Eelmisel nädalal teatati mitmest nutiohust: näiteks leidis Briti ettevõte, et Suurbritannia koolide küttesüsteemidele on võimalik äärmiselt kergelt ligi pääseda ja lisaks sellele jätkus vaidlus, kas mobiilid võivad tekitada vähkkasvajaid või mitte.
California terviseamet: hoidke elektromagnetlaineid tekitavad mobiilid endast eemal
Mobiiltelefon. Autor: Rob Tinworth / Creative Commons
Kuigi teadlaskond pole mobiiltelefonide ja kasvajate vahele võrdlusmärki tõmmanud, hoiatab Ühendriikide California osariigi terviseamet inimesi ja eriti lapsi telefonist lähtuva kiirgusohu eest. Terviseamet väljastas koos näpunäidetega avaldatud hoiatuse Sacramento ülemkohtu käsul.
Nimelt kaebas Berkeley ülikooli professor Joel Moskowitz osariigi terviseameti kohtusse. Osariigi kodanike tervishoiu eest vastutav ametkond keeldus avaldamast asutuses koostatud raportit, mis hoiatab inimesi elektromagnetlainete eest, mida väljastab telefon näiteks sõnumeid ja kõnesid vastuvõttes.
Nii leitakse algselt asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud dokumendis, et sidevahendi ja inimnaha vaheline minimaalne kaugus võib olla viis millimeetrit, kuid sedagi mitte liiga kaua.
Seetõttu tuleb panna telefoni ööseks laadima voodist kaugemale. Need on ehk üldtuntud tõed, millest on räägitud juba aastaid, kuid California terviseamet soovitustes on ka mõned uued soovitused.
Nii soovitatakse vältida mobiiltelefoni kasutamist vähese leviga piirkondades või kiiresti liikuvates sõidukites, sest sellistes olukordades peab tegema sidevahend signaali püüdmiseks märkimisväärselt rohkem tööd, mis tõstab elektromagent lainete võimalikku emissiooni.
Lisaks sellele ei soovita California terviseametnikud kasutada nutitelefonis muusika ja videode voogedastusteenuseid, laadida alla suuri andmeühikuid ja kasutada telefoniga ühendatud kõrvaklappe ainult helistamiseks.
Viimane soovitus võib olla isegi ehk kõige asjakohasem – kui keegi pakub teile mobiiltelefonide elektromagnetlainete eest kaitsvaid kaasi või mingeid muud kaitsevahendeid, siis ärge soetage neid. California terviseameti hinnangul võivavad need mobiiltelefonide tavapärast tööd tõkestada ja seeläbi hoopis kasvatada kahjuliku kiirguse ohtu.
Facebooki tukkumisnupp hoiab tüütud postitused uudisvoost eemal
Facebook nutitelefonis. Autor: Reuters/Scanpix
Sotsiaalmeediakanal Facebook tuli turule uue lahendusega, mis annab kasutajale võimaluse vajutada tukkumisnuppu ehk Snooze nuppu kontotel, mis mingile hetkel võivad sulle hakata närvidele käima.
Facebooki tukkumisnupp lubab sul eemaldada enda uudisvoost need sõbrad, lehed või grupid 30 päevaks. Varem pidid kasutajad valima radikaalsemate lahenduste vahel: kas peatad lehe jälgimise (unfollow) või eemaldad lehelt like’i.
See uus võimalus on pehmem lähenemine, mis aitab sul toime tulla tüütute reklaamikampaaniate või sõpradega, kes on juhuslikult puhkusele läinud, lapse saanud või koera võtnud ning teeb oma suurest muudatusest saripostitusi.
Samas on tegemist ajutise lahendusega. Kui avastad end juba jälle tukkumisnuppu vajutamas, mõtle hoolikalt järele, kas sul on ikka vaja seda Facebooki kontot jälgida või saad oma igapäevaste toimetustega hakkama ka ilma mürata, mida tekitavad tühjad postitused.
Sotsiaalmeediakanaleid süüdistatakse tavapäraste suhtlusnormide lõhkumises
#tulevik, #moodnesuhtlus, #signaalid Autor: August Varustin
Ühtlasi on Facebook pidanud taluma eelmisel nädalal palju kriitikat. Sotsiaalmeediahiiu endine juht Chamath Palihapitiya süüdistas endist tööandjat “praeguse ühiskonna korralduse lõhkumises”. Facebook teatas seepeale, et Palihapitiya pole ettevõttes töötanud kuus aastat. Seetõttu puudub tal arusaam, kuidas proovib inimesi ühendav veebiplatvorm parandada inimeste vahelist suhtlust.
Facebook pole olnud ainus kriitika sihtmärk. Veebiteenuste Twitter, Snapchat ja YouTube loojatel on meediaekspertide sõnul samuti käed piltlikult öeldes verised. Ühendriikide meediauurijad leidsid, et inimesed, kes veedavad mõnes sotsiaalvõrgustikus igapäevaselt vähemalt kaks tundi, tunnetavad end tihti sotsiaalselt ära lõigatuna.
Sellepärast soovitab mittetulundusühing Time Well Spent sotsiaalmeediakanalitel luua teenuseid, mis ei tõmba kasutajate tähelepanu ega pane neid irduma oma tavapärasest sotsiaalsetest kommetest.
Facebook tunnistas blogipostituses, et ilmunud on mitmeid “paeluvaid uuringuid”, mis näitavad, et tegemist on tõsise probleemiga. Samas teatas Facebook, et sellele mündil on ka teine pool. Nii lisas Facebook oma sissekandele mõned uuringud, mille väitel on hirm sotsiaalmeediakanalite ees põhjendamatu.
“Meie palgal on sotsiaalteadlased, psühholoogid ja sotsioloogid ning me töötame koos tippteadlastega, kes aitavad meil paremini mõista, kuidas panna Facebook ühiskonna hüvanguks tööle,” selgitasid postituses Facebooki uuringute osakonna juht David Ginsberg.
Nii leiab Ginsberg, et sotsiaalmeedia võib olla positiivne, kui inimesed seda aktiivselt kasutavad, mitte ei jälgi oma uudisvoogu passiivselt. Seega on Facebook valmis kaitsma oma ärimudelit, mis konverteerib inimeste tähelepanu reklaamituluks.
Kübereksperdid: Briti koolide küttesüsteemid saab lahti murda ka tavakasutaja
Kümnete Briti koolide küttesüsteemid on häkkeritele kergelt ligipääsetavad, teatas küberjulgeoleku valdkonnas tegutsev konsultatsioonifirma Pen Test Partner. Ettevõtte sõnul on küttesüsteeme kontrollivad seadmed ühendatud internetiga hoolimata sellest, et seadmete tootja seda keelab.
Kõige parem viis probleemi lahendamiseks on lihtsalt netikaabli küttesüsteemi kontrollerist välja tõmbamine. Sellegipoolest leiab Pen Test Partner, et hoonete turva- ja haldussüsteeme projekteerivad insenerid ja neid paigaldavad elektrikud peaksid rohkem teadvustama küberturvalisusega seotud riske.
“Isegi arvuti tavakasutajal oleks piisavalt oskusi, et mõne kooli küttesüsteem välja lülitada. See on lihtsalt klikkide ja natukese koodimise küsimus,” selgitas Pen Test partneri looja Ken Munro. Ta lisas, et antud juhtum näitab, kui reguleerimata on asjade internet.
“Kuigi süsteemide paigaldajad peaksid teadma rohkem virutaalohtudest, peavad ka süsteemide tootjad tegema rohkem selle jaoks, et nende seadmed nii haavatavad ei oleks,” rõhutas Munro.
Prantsuse ettevõtte Thales soetas Eesti ID-kaartide kiipide tootja
Foto: Postimees/Scanpix
Lennundus- ja küberkaitse ettevõtte Thales on otsustanud osta ka Eesti ID-kaartide kiipe tootva Gemalto 5,6 miljardi euro eest. Prantsuse-Hollandi ettevõttel Gemalto on olnud raske aasta, sest ettevõtte proovib üha rohkem pakkuda krüpteerimistarkvara ja biomeetrilisi passe ning eemalduda SIM-kaartide tootmisest. Tootmisfookuse ümbersuunamine pole Gemalto aktsiate väärtuse langust aga peatanud.
Thales ja Gemalto ühinemisel tekib ettevõtte, mille aastane müügikäive võib ulatuda 3,5 miljardi euroni. Gemalto seotanud ettevõtte juhi Patrice Caine väitel tähendab see, et Thales hakkab kuuluma maailma top kolme digitaalseid turvalahendusi pakkuvate ettevõtete hulka.
Tehing peaks allkirjad alla saama 2018. aasta teises pooles. Eeldatavasti tõstab see liitumisjärgsel esimesel aastal Thalesi aktsiaväärtus 15 kuni 20 protsendi võrra. Thalesi sõnul ei vii koondumine Gemaltos koondamisteni.
Teisalt on teada, et kiipkaartide turg on kokku kuivamas. Seetõttu ei pruugi Thalesi lubadus laieneda äriharudele, mis tegelevad SIM- ja ID-kaartide turvakiipide tootmisega. Näiteks teatas Gemalto, et koondab 288 töökohta, sest nõudlus turvakiipide järele on raugemas.
Kolm viisi, kuidas mitte oma andmeid välja anda
Krüpteeritud andmed Autor: TACD
1) Saa aru kirja kontekstist
Parim viis vältida andmete varastamist e-maili või sotsiaalmeedia vahendusel on usaldada oma kõhutunnet. Kui sulle isegi tundub, et e-kiri või sõnum tuleb sõbralt, ei pruugi see ei tähedada, et tegemist on turvalise kirjaga. Kui sa ei oodanud kahtlust äratavat kirja või see tundub kuidagi kummaliselt kirjutatud, võta (telefoni teel) ühendust kirja saatjaga ja uuri, kas ta saatis sulle sõnumi või mitte.
Ühtlasi ei saada veebiteenused tavapäraselt ootamatuid kirju, mis paluvad sul täpsustada või vahetada oma kontoandmeid või salasõna. Erinevate sõnumimanuste avamisel tuleb olla veelgi tähelepanelikum – eriti juhul, kui sa pole kirjale lisatud faili palunud.
2) Rakenda topelt turvastandardeid
Küberturvalisuse rusikareegleid järgides saad andmete vargust samuti vältida. Tee e-posti konto failidest koopiad ja kasuta sisselogimisel mitmetasandilist identifitseerimist. Siinkohal on oluline, et kustutaksid e-posti kontod, mida sa enam kasuta. Lisaks sellele võid laadida alla salasõna generaatori, mille abil saab igale kontole luua unikaalse salasõna.
3) Tunne(ta) end
Sõnumite teel andmeid õngitsevad küberkurjategijad kasutavad ära inimlikke nõrkusi. Endine FBI digitaalkäitumise uurija Crane Hassoldi sõnul loodavad häkkerid mängida inimeste uudishimu, usalduse ja hirmu peale. Neid emotsioone jagavad kõik inimesed, mistõttu peame Hassoldi sõnul treenima end tähelepanema erinevaid ohumärke.
See tähendab, et peame mõistma, mis paneb meid kirjasid ja nendega seotud faile avama. Näiteks oht sinu kontodele, suvaline abipalve või mõni kiireloomuline pakkumine võib panna inimese kergelt klikkima linkidel, mis tuleks jätta tegelikult avamata. Seega pead sa tunnetama neid tunge enne, kui neile järele annad.
Kokkuvõttes: mitte keegi ei hakka kunagi e-kirja teel pakkuma tasuta lõunaid.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa