Kas jõuluvana peaks eelistama põhjapõtru või vitsaga pakiroboteid? ({{commentsTotal}})

Foto: mskeet/Creative Commons

Eesti tänavatel veel suhteliselt harva kohatavatest robotitest on saanud USA-s San Fransisco linnas sedavõrd tavaline nähtus, et need on hakanud tekitama tavainimestes juba teatavat ebamugavust, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Jõuluperiood on eriline aeg ja põhjustab sotsiaalses kudumis kortse, mida tavalisemal ajal ei esine või pole need siis sedavõrd märgatavad. Ebatavalise nägemine põhjustab reaktsioone, mis võivad olla taaskord jõulude meeleolust tingituna ebatavalised ja kestlikemate tagajärgedega.

Alustada võib Amazoni kiirest teadaandest laisematele ja viimasele tunnile lootvatele jõulumeestele. Firma lubab pakid koju toimetada, kui müstiline habemik esitab tellimuse veel eelmise päeva ennelõunal. Teenus on saadaval enam kui 8000 USA linnas. Sellise tõhususe teeb väga keerulisel kaubaveo perioodil võimalikuks info-, sensori- ja arvutitehnoloogiaga hoogustatud transporditeenus.

Valdkonna kõige uuemateks esindajateks on igas suuruses robotveokid. Suurimate poolelt leiab Tesla värskelt avalikkusele tutvustatud veoautod, millele on teinud suurfirmad juba korralikke eeltellimusi. Näiteks esitas karastusjooke tootev PepsiCo tellimuse sajale juhivabale hiigelveokile. Väiksemate kaupu klientidele vedavate vahendite hulka kuuluvad tänavatel vuravad robotid ja esimesi katsetusi tegevad kaubaveo droonid.

Meie elame tänu riigi ja turu väiksusele veel pealtvaataja rollis, aga näiteks San Franciscos on eripalgelisi robottegelasi linnaruumis juba sedavõrd palju, et linn kavatseb nende arvukust piirata. Sealsetes linnakodanikes on kasvamas pahameel kõnniteedel kohmitsevate ratastega tegelaste vastu. Isegi kui need linlastega füüsiliselt kokku ei puutu, tärkab inimeses isepäid liikuvat masinat läheduses märgates ettevaatlikkuse refleks. See kasvab siis kordudes häirivaks ebamugavuseks. Samas eelistavad need samad inimesed võimalikult vähe kondivaeva kulutada, mille teenistusse siis taolised aparaadid sünnivadki.

Kuid iga taoline masin ei pea tingimata pakke vedama. Kesta sees peituv tehnoloogiline baas jääb samaks, aga ümbrust jälgiva ja seal manööverdava aparaadi ülesandeks võib olla ka turvalisuse tagamine. Taaskord väljakutse, mis inimestele korda läheb ja mida tehnoloogid hea meelega püüavad masinale õpetada.

Turvarobotid manööverdavad hoonete ümbruses ja hoolitsevad heakorra eest. Nad ei pea juhtumitesse sekkuma, piisab info edastamisest näiteks autoparklas toimetavatest kodanikest, et vargaid eemale peletada. Samas on katsetatud ka aktiivselt sündmustesse sekkuvaid roboteid, mille relvastusse kuuluvad sireenid, veejoad jmt. Võime olla üpris veendunud, et kui katsetatakse, siis ka kasutatakse, vähemalt kuni esimese pahanduseni.

Jõulumeeleolu juurde tagasi tulles kombineeruski kirjeldatud tehnoloogiline progress omalaadseks pahanduseks, milles üheks osapooleks on loomadele suunatud julmuse vastu võitlemise mittetulundusühing ja kodutud inimesed. Asukohaks juba mainitud San Francisco, kus leidis loomadekaitse organisatsioon taskukohase peakorteri natukene rahutumast linnaosast. Otsides hoone ümbruses korra hoidmiseks kulutõhusaid lahendusi, jõudsid nemadki roboti palkamiseni.

Nunnude kassi- ja koerapiltidega kaunistatud turvaroboti ülesandeks oli patrullida ümber organisatsiooni peakorteri ning raporteerida kui seal viibib kahtlaseid isikuid. Töötajate ja tihti koos loomadega külastajate heaolu ohustavaks teguriks olid narkomaanid ning nende poolt varjulisematesse kõnniteelõikudesse maha jäetud süstlanõelad. Robot informeeris võimalikest ohtudest majas viibivaid turvatöötajaid, kes käisid siis soovimatuid võõraid hurjutamas.

Paraku sündis sellest uudiskünnist ületav sotsiaalne konflikt, kui loomade kaitseks asutatud organisatsiooni turvarobot asus riidlema inimestest hädaliste ehk kodututega, kes otsisid samast kandist endile varju. Lühikese ajaga hakkasid ümbrusest kaduma kodutute telgid, vähenesid vargused autodest jne. Kuid see toimus loomakaitse organisatsiooni poolt kasutatud inimeste vastu suunatud robotite abil.

Vähemalt nii paistis kogu juhtum kohalikus meedias. Linn keelas ühingul turvaroboti kasutamise tuhandedollarilise päevatrahvi ähvardusega. Siit sünnib huvitav dilemma, kas jõuluvana peaks ekspluateerima põhjapõtru või eelistama siis pakirobotit, sellist vitsaga versiooni?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

 

Muudetud 15.12.2017 15.00: Eesti tänavatel veel suhteliselt harva kohatavatest robotitest on saanud USA-s San Fransisco linnas sedavõrd tavaline nähtus, /.../ -> Eesti tänavatel veel suhteliselt harva kohatavatest robotitest on saanud USA-s San Fransisco linnas sedavõrd tavaline nähtus, /.../

Allan Martinson ettevõttest Starship tõi välja, et kõige enam on maailmas (paki)roboteid liikvel Tallinnas. Starship sõidab seal kokku ca 40 robotiga. San Fransiscos on kõigi firmade peale kokku ehk 10 ja nad teevad vaid üksikuid sõite, ca 100 korda vähem kilomeetreid päevas kui Starship Tallinnas. Starship ei sõida küll San Fransiscos, kuid veel 4-5 Silicon Valley linnas. Juhtlõiku on muudetud rõhutamaks, et loo autor pidas peale pakirobotite silmas ka teistel eesmärkidel kasutatavaid roboteid.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: