Magnet ravib südant ({{commentsTotal}})

Südant saab ravida ka magnetiga. Vähemalt loodetavasti kunagi saab. Igal juhul on Saksa teadlased teinud hiirtega katseid, mis annavad lootust, et südamelihase infarkti järgset taastumist saab magneti abil soodustada.

Infarkti korral ei saa südamelihas piisavalt verd ja seega ka hapnikku, mistõttu osa lihasest kärbub. Kahjustatud lihaserakke võiks uutega, tüvirakkudest saadutega asendada, kuid kui uusi rakke südamesse viia, jääb neist sinna püsima ainult kuni viis protsenti.

Wilhelm Roellile Bonni ülikoolist ja ta kolleegidele tuli aga mõte panna uute lihasrakkude sisse raudoksiidi nanoosakesi. See teeb rakkudest pisikesed magnetid.

Kui teadlased neid magnetiseeritud rakke südamevigastusega hiire südamesse viisid ja seejärel suurt magnetit kümme minutit hiire südame kohal hoidsid, siis jäi südamelihase koe külge seitse korda rohkem rakke kui ilma magnetita. Magneti abil parandatud hiiresüda pumpas verd peaaegu kaks korda suuremas mahus kui ilma magnetita ravitud süda.

Roell ja kaasautorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas Biomaterials.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: