Marju Lauristin: ülikoolis võiks olla vabade teaduste professor ({{commentsTotal}})

{{1512113040000 | amCalendar}}
Marju Lauristin
Marju Lauristin Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Selleks, et ülikoolis jaguks hullumeelseid mõtteid ning teadlased ei kapselduks silotornidesse, võiks rahvusülikoolis olla vabade teaduste professor, leiab professor Marju Lauristin, kes täna pidas akadeemilise loengu “Rahvusülikool digiühiskonnas“.

Valik rahvusülikooli 98. aastapäeva loengus kõlanud mõtteid:

  • Mida rohkem käsitleme rahvusülikooli ökoloogilises, semiootilises ja sotsiaalseaduslikus, mitte poliitilises võtmes, seda väiksem on hirm selle kadumise ees.
  • Rahvusülikoolis võiks olla vabade kunstide professuuri kõrval vabade teaduste professuur, et vähendada silotornides tegutsemist ja soodustada positiivselt "hullude" ideede sündi.
  • Uurimisrühmad suurandmetest kasu lõikamiseks ja digiühiskonna arendamiseks on Eestis olemas, kuid puudu jääb sünergiast.
  • Digiühiskonna arendamine on toonud välja vajaduse asjatundjate järele, kes lahendavad digiõiguslikke, sotsiaalseid jt probleeme teadusliku teadmiste pinnalt. Tartu ülikool võiks olla selle keskus Euroopas.
  • Kardame robotite tähtsuse suurenemist, kuid aitame samas sellele kaasa, muutes inimesi robotlikumaks.
  • Sotsiaalmeediaplatvormide tegevust ei reguleeri ükski seadus ega kultuuriline norm. See on võimaldanud neil teenida neil miljardeid eurosid. Samas on see töötanud tõejärgse maailma huvides.
  • Eesti poliitikud ei tohiks kullapalavikuga kaasa minna. Isegi kui metaandmete säilitamise ja töötlemise eesmärgiks on kuritegevuse vähendamine või ühiskonna üldine areng
  • Peaksime rõõmustama Eesti väiksuse üle, kuid me pole Euroopa valge laborihiir. Väiksus võimaldab paremini mõista suurtes süsteemides toimuvaid protsesse ja nende omavahelist põimitust.
  • Eesti võiks võtta eeskuju Hollandist, kus on loodud valdkonnaga tegelemiseks ülikoolide vahel tihe võrgustik.

Rahvusülikooli sünnipäeva aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad:

Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor);
Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor);
Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor);
Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor);
Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor).
Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge.

Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

Vaata aktust:

 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool; Jaan-Juhan Oidermaa



Pole veel sugugi selge, kuidas keeldu jõustama hakatakse.

Tehnikauudised: inimene 2.0 ja rasedusvastane mobiilirakendus

Visioon "Inimene 2.0" pole enam ulme: riskikapitalistid soovivad tõsta inimaju võimekust kiipidega ning päästedroonid päästavad inimesi murdlainetest. Samas tuleb uusi võimalusi kasutada teadlikult ning mõista, et erinevaid nutirakendusi ja infokanaleid tuleb kasutada kaine mõistusega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: