Muinasaja naised olid tugevamad kui tänapäeva tippsõudjad ({{commentsTotal}})

Teadlased kõrvutasid muinasaja naiste luid teise seas sõudjatega.
Teadlased kõrvutasid muinasaja naiste luid teise seas sõudjatega. Autor/allikas: Carlos Barria/Reuters/Scanpix

Kesk-Euroopas muinas- ja pronksiajal elanud naiste käed olid kohati tugevamad kui tänapäeva tippsõudjatel, järeldavad Briti teadlased.

„On lihtne unustada, et luu on elav kude. See reageerib vintsutustele, mida meie keha taluma peab. See muudab aja jooksul oma kuju, kumerust, paksust ja tihedust, et korduva pingeseisundiga paremini toime tulla,“ selgitas Cambridge'i ülikooli antropoloog Alison Macintosh.

Kokku uuris Macintosh kolleegidega kompuutertomograafiga kivi-, pronksi- ja keskajal elanud 94 naise luid. Võrdlusmomendi loomiseks kõrvutas töörühm neid nüüdisajal elavate naisjooksjate, -sõudjate, -jalgpallurite ja ka istuva eluviisiga naiste sääre- ja õlavarreluudega. Märke igapäevaselt raske füüsilise töö tegemisest oli näha pea kõigi eelajaloolisel ajal elanud naiste luudel. Võrreldes tänapäevaga olid ebaharilikult tugevad ka pronksiajal elanud naised.

Hinnanguliselt oli naiste käed kiviajal 11–16 protsenti tugevamad kui tänapäeval aerutamisega tegelevatel tippsportlastel ja umbes 30 protsenti tugevamad kui spordivõõrastel naistel. Pronksiajal ületas näitaja sportlaste oma 9–13 protsenti. Keskajaks, 8–9. sajandiks oli see võrreldav juba nüüdisajal elavate naiste omaga. Jalgade keskmine tugevus pole aga analüüsi kohaselt viimase paari tuhande aastaga eriliselt muutunud.

„Uurides elavate inimeste luude omadusi, kelle füüsilist koormust me teame, ja võrreldes neid iidsete luude omadustega, saame hakata tuletama, mis sorti tööd meie esivanemad eelajaloolisel ajal tegid,“ sõnas Macintosh.

Ühe peamise selgitusena võib tema sõnul tuhandete aastate eest elanud naiste käte tugevust selgitada käsikividega jahu jahvatamine. Ühiskondades, kus on need tänagi kasutusel, võtab see naistel päevas kuni viis tundi. Samas ei piirdunud naiste tööd põllupidamise alguspäevil tõenäoliselt vaid sellega.

„Eelajaloolisel ajal elanud naiste luudes jäädvustunud pingetes erineb variatsioone, mis viitab väga mitmesugustele tegevustele,“ laiendas antropoloog. Selles peitub töörühma sõnul osaliselt põhjus, miks on täpsete naiste täidetud ülesannete leidmine sedavõrd. Tõenäoliselt harisid nad muu hulgas ka maad, hoolitsesid kariloomade eest ning valmistasid nahast ja villast riideid.

Macintosh nentis, et tema teada on tegu esimese tööga, mis võrdleb nüüdisajal ja tuhandete aastate eest elanud naiste luude tugevust. Varasemates uuringutes on keskendutud peamiselt päevavalgele tulnud skelettide väikese arvu tõttu meestele. Füüsiline aktiivsus jätab aga meeste luudele märgatavama jälje. Testosteroon soodustab luu kasvu selle pealispinnal, östrogeeni toel kasvab luu tihedus. See raskendab otseste võrdluste tegemist.

Möödunud aastal leidisega Macintosh kolleegidega, et vähemalt Kesk-Euroopas mõjus üleminek küttimiselt ja koriluselt põllupidamisele naistele rängemalt kui meestele. Muu hulgas halvenes sellega kaasnevalt nende tervis ja nende luudel võib näha rohkem traumasid.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: