Doktoritöö: ettevõtlus ääremaal on ühekülgsem, kuid kriisile vastupidavam ({{commentsTotal}})

Kui vaadelda majanduskriisi perioodi aastatel 2008–2010, olid ääremaa vallad ainuke tüüp, kus ettevõtete asutamiste arv majanduslanguse tõttu ei vähenenud.
Kui vaadelda majanduskriisi perioodi aastatel 2008–2010, olid ääremaa vallad ainuke tüüp, kus ettevõtete asutamiste arv majanduslanguse tõttu ei vähenenud. Autor/allikas: Katrin Tarand/minupilt.err.ee

Täna kaitses Eesti maaülikoolis doktoritööd Anne Põder, kes vaatas oma uuringutes ettevõtluse arengut erinevat tüüpi kohalikes omavalitsustes ning käsitleti põllumajanduses toimunud arengute, majanduslanguse, kohalike sotsiaalmajanduslike ja demograafiliste tegurite mõju ettevõtlusele valdades.

„Kuigi majanduskriisi ajal ettevõtete asutamiste arv mõnevõrra vähenes, on sellest olenemata alates 2005. aastast toimunud pidev asutamiste ja likvideerimiste arvu tõus. Üks põhjus on institutsionaalsed muutused, sh ettevõtluspoliitika, mis muudab ettevõtete asutamise järjest lihtsamaks. Teisest küljest näitab see ka majanduskeskkonna ebastabiilsust,“ rääkis Anne Põder.

Asutatud ettevõtete arv oli perioodil 2005–2012 likvideeritud ettevõtete arvust kõrgem – keskmiselt 4,59 ettevõtte asutamist 1000 tööealise elaniku kohta aastas. Likvideerimismäär oli seevastu 2,74 likvideerimist 1000 tööealise elaniku kohta.

Rääkides ettevõtluse arengust, lisas Põder, et viimasel kümnendil on selle arengumustrid maapiirkondades väga erisugused. Oluliselt on suurenenud teenindussektori osakaal valdades registreeritud ettevõtetes, viidates jätkuvalt maamajanduse ümberstruktureerimisele.

See tähendab aga ka suurt sõltuvust kohaliku tarbijaskonna sissetulekute muutustest või vajadusest leida teenustele maksujõulisi tarbijaid väljastpoolt ettevõtte tegutsemispiirkonda.

„Ääremaa omavalitsustes domineerivad seevastu veel primaarsektori, st põllumajandus-, metsandus- ja kalandusettevõtted ning tegevusalade mitmekesisus on väga väike,“ rääkis ta.

Tööst selgusid ka statistiliselt olulised erinevused linnade, linna tagamaade (Tallinn, Tartu ja Pärnu ümbruses) ja ääremaa valdade ettevõtete asutamis- ning likvideerimismäärades ja sotsiaalmajanduslikus arengus.

„Näiteks oli nii keskmine ettevõtete asutamismäär kui likvideerimismäär linnade tagamaadel palju kõrgem kui linnades või ääremaa valdades,“ ütles Põder. „Kui vaadelda majanduskriisi perioodi aastatel 2008–2010, olid ääremaa vallad ainuke tüüp, kus ettevõtete asutamiste arv majanduslanguse tõttu ei vähenenud. Sellele vaatamata jäi see aga oluliselt madalamaks kui teistes omavalitsustes, viidates suhteliselt piiratud ettevõtlusvõimalustele nendes valdades,“ selgitas Põder.

Geograafiliste tegurite mõju avaldus kõige selgemalt saartel, mille majanduslikult aktiivsete ettevõtete arv 1000 elaniku kohta oli Eesti keskmisest suurem. Samuti paistsid sealsed kohalikud omavalitsused silma uute mittepõllumajanduslike ettevõtetega.

„Põhjus võib olla selles, et kohalikud eripärad lubavad korraga nii võimalus- kui ka vajadusettevõtlust. Eraldatus mandrist, rahvastiku vähenemine ja kohaliku majanduse väiksus tähendavad piiratud töövõimalusi, mistõttu on elanikud sunnitud ettevõtlusega tegelema. Ka kohalik looduslik eripära, näiteks rannik turismimajanduse edendamiseks ja kinnine kohalik turg loovad ettevõtlusvõimalusi,“ lisas Põder.

Doktoritööd „Ettevõtlust mõjutavad sotsiaal-majanduslikud tegurid Eesti valdades“ juhendas professor Rando Värnik, oponent oli dr Jane Atterton (Scotland's Rural College, Edinburgh).

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: