Orhideede hingeelu uuriv teadlane: see on äärmiselt ühepoolne suhe ({{commentsTotal}})

Ölandi paepealsed Alvarid on ideaalne elupaik käpalistele ehk orhideedele, mida väikesaarel leidub koguni 32 liiki. Varasuvine õitemeri on küll lummav, kuid välitöid tegevad Uppsala ülikooli teadlased vaatavad neid taimi hoopis teise pilguga.

Uppsala ülikooli doktorant Judith Trunschke õpib taimeökoloogia ja evolutsiooni osakonnas, kus töötatakse erinevate teemadega nagu taimede tolmendamine ja nende kohastumine. Trunschke teeb eksperimente liigirikastel Ölandi peapealsetel, kus sel korral otsib kahelehist käokeelt.

Teadlane ehitab katseväljakute ümber kaitseaiad, mis hoiavad eemal lehmasid. Ühel katseväljakul võib olla tuhandeid käpalisi. “Esimesena märgin üles kõik jälgimiskohad, kus lilled hakkavad õitsema. Mõõdan taimede erinevaid omadusi, uurin nende fenoloogiat ja jälgin hiljem, kuidas nad viljuvad,” selgitab Trunschke.

Kogutud andmete põhjal võib öelda, milliste omadustega taimi tolmendajad eelistavad ja mis liike putukad kõige enam külastavad. See tähendab, et katsealal tuleb lugeda kokku kõik õied ja uurida, kas juba õitsevad taimede emakasuudmetelt võib leida õietolmu jälgi. Kui õietolmu jäljed leitakse, siis on putukas külastanud taime.

Punased lipukesed ja kilekotid

“Käpaliste on erilised selle poolest, et nad erita õietolmu laiali, vaid neil on sellised õietolmu kogumid, kus palju õietolmu on kokku pakitud,” räägib Trunschke. Sügise lõpuks teavad teadlased katsealal kasvavatest taimedest kõike, kuna külastavad iga katseala iga kahe päeva järel. “See on selline ühepoolne suhe: mina tean nende hingeelu, aga nemad ei hooli minust,” naljatleb Trunschke, kes annab igale taimele individuaalse numbri.

 Katsealal võib näha hulgaliselt punaseid lipukesi. Iga märgis markeerib ühte kahelehist käokeelt. Uppsala ülikooli teadlased ei oska põhjendada, miks Ölandi Alvaritelt võib leida nii palju käokeeli. “Arvan, et kahelehiste käokeelte populatsioon on siis umbes 1000 isendit, kuid mina uurin umbes paarisadat,” sõnab Trunschke.

Kui teadlane on kõik taimed ära märkinud paneb ta katsetaimedele kilekotid ümber. Need peaksid kaitsma taimi tolmendajate eest. “Ma ei taha, et putukad tolmendaksid uusi taimi enne kui mina seda soovin,” räägib Trunschke. Ta lisab, et eksperimendi käigus palju käsitolmendamist.

Õietolmu värvimine näitab putukate teekonda

Käpaliste uurimistöö ei toimu mitte ainult “põllul”, vaid uurimismeetodid valmistatakse ette laboris. Sestap proovib Uppsala ülikooli doktorant Linus Söderquist värvida käpaliste katseala läheduses asuvas teadusjaamas peapealselt korjatud orhideede õietolmu kogumeid.

“Hetkel me ainult harjutame, kuid hiljem teeme seda põllu peal. Värvime õietolmu kogumeid, et saaksime jälgida putukate teekonda ühelt õielt teisele,” sõnab Söderquist.

Õietolmu markeerimiseks kasutatakse süstalt, kus on 10 mikroliitrit markeerimisainet ehk histokemikaali. Seejuures kasutavad teadlased viite erinevat värvitooni. “Kasutame vähem kui ühte mikroliitri ühe taime kohta. Tahame süstla torgata õietolmu kogumi kotikese sisse ja värvida ära kogu õietolmu, mida see sisaldab,” räägib Söderquist.

Kokkuvõttes soovivad õietolmu kogumeid värvida proovivad teadlased teada saada, kuidas on käpaliste populatsiooni suurus seotud õietolmu edasikandmise tõhususega. “Nii näeme kui palju õietolmu erinevate taimede vahel on liikunud,” märgib Uppsala ülikooli teadlane.

Toimetaja: Allan Rajavee



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: