Vabariiklaste plaanitav maksureform ajas Ränioru paanikasse ({{commentsTotal}})

Foto: kjgarbutt/Creative Commons

Vabariiklaste plaan maksustada alustavaid ettevõtteid nende kasvuperioodil ning küsida nende töötajatelt ja rahastajatelt kümneid tuhandeid dollareid on ajanud Ränioru paanikasse. See tekitab küsimuse, kas maksureformist piisab järgmistel valimistel vabariiklaste maine päästmiseks, märgib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Räniorgu peetakse maailmas tehnika arendamise tähtsaimaks kasvulavaks. Lisaks soojale kliimale leiab sealt palju sarnaste eesmärkidega nutikaid inimesi, ettevõtteid ja ohtralt raha. Kõik kolm tegurit on olulised, sest pelgalt soojast kliimast ja nutikatest inimestest ei piisaks. Samuti oleks rakse uut leiutada nutikate inimeste ja raha kooslusel, kui elukeskkond vintsutab jne.

Hoolimata kliimamuutuste ja immigratsiooni piiramise temaatika päevakajalisusest, on kolmest tegurist kõige tujukam raha. Seda potentsiaalselt hukatusliku iseloomu tehnika arendamist Räniorus kajastab käimasolev USA eelarvepoliitika uuendamine.

Teadupärast on kõik sealsed valitsemise ohjad vabariiklaste käes. Neil on enamus USA Kongressi mõlemas kojas ja oma mees Valges Majas. Vabariiklased peavad end konservatiivsete hoiakutega raha lugevateks äriinimesteks, kellel ei meeldi elada üle võimete. Vähemalt on liikvel selline kuvand.

Vabariiklased peavad demokraate sotsialistideks, kellele meeldib jagada võõrast raha igasuguste sotsiaalsete programmide peale, kasvatades sel teel riigi tänaseks paarikümne triljoni dollari suurust võlga. Seetõttu on vähemalt üks grupp valitsevaid vabariiklasi jäigalt riigi võlakoorma kasvatamise vastased ja sellest tulenevalt rahaga seotud poliitikate läbirääkimistel ebameeldivad partnerid.

Osaliselt selle seltskonna tõttu ei ole õnnestunud viimase aastaga ära teha midagi suurt, sealhulgas poliitiliselt kõige enam oodatud Obama tervishoiureformi tühistamist, sest ettepanekud pole olnud majanduslikult piisavalt konservatiivsed. Seetõttu on poliitiliselt vabariiklaste seis väga kehv. Nad vajavad hirmsasti suurt seadusandlikku edulugu, olles samal ajal kätest seotud, kui need peaksid pikendama võlgu võtmist peegeldavat nullide rida.

Käimasolev maksureform on seega olulise mõjuga ja selle ebaõnnestumine ohustab järgmisel aastal vahevalimistel võimu parlamendi mõlemas kojas. Kui need siirduvad demokraatide kätte, avaldatakse tõenäoliselt presidendile umbusaldust või pannakse koguni vangi.

Järelikult eeldab vabariiklaste maksureform tulude olulist ümberjagamist võlakoormat suurendamata. Kuid kuidas jagada olemasolev limonaad eri suurusega klaaside vahel ümber nii, et oma erakonda eelistavate rahulolematute hädakisa ületavad rahuloleva enamuse rõõmuhõisked? Lahenduseks on otsida tulusaid maksustamise võimalusi sealt, kus seda pole veel proovitud, näiteks Räniorust. Eriti arvestades, et seal kaldutakse demokraatlikku liberaalsusesse.

Alustav ettevõte teeb kulutusi lootuses, et tegevuste sisuks olev tehnoloogiline idee toob tulevikus piisavat kasu. Selleks, et hoida palgakulud kontrolli all ja sama ajal töötajad motiveerituna, pakutakse neile palgalisana osa ettevõttest ehk optsioone. Kui ettevõte on edukas, kasvab selle väärtus ja palgasaaja teenib tulevikus saadud aktsiaid müües suurt tulu. Tavaliselt juhtub see firma börsile viimisel. Sel moel on üleöö miljonärideks saanud sadu Google, Facebooki jt ettevõtete töötajaid.

Tavaliselt saab optsioonilepingus osalev töötaja järgmise nelja aasta jooksul kokkulepitud portsjonites teatud hulga ettevõtte aktsiaid, mille võib ta teatud aja möödudes maha müüa. Kui aktsiate väärtus enne seda kasvab, pole need likviidsed, sest neid ei saa võõrandada ega rahaks muuta. Uus maksureform leiab, et isegi kui omanikul pole raha, aga tema optsioonivarad kasvavad, sünnib tal varade kasvust tulenevalt maksukohustus.

Sisuliselt tahab riik maksustada alustavaid ettevõtteid ajal, mil nende ideest unistatakse kui võimalikust rahamasinast, aga keegi ei tea, kas see osutub ka börsile mineku ajaks päriselt edukaks. Nagu öeldud, sellel perioodil teeb ettevõte vaid kulutusi. Töötajad elavad kasinuse perioodi üle tänu usule, et optsioonid toovad kunagi tulu. Sellel ajal saadakse arendamiseks raha riskikapitalistidelt firma osaluse vastu. Läbirääkimistel hinnatakse firma laenu vastu antavate väärtpaberite väärtust, mis kasvatabki siis firma mõttelist väärtust.

Nüüd tahab riik küsida selle virtuaalse väärtuse kasvu eest reaalset raha. See võib ulatuda töötajate puhul kümnetesse tuhandetesse ning laenu andnud ja aktsiaid saanud riskikapitalistide jaoks sadadesse tuhandetesse dollaritesse. Seejuures ei tea keegi, kas tulevikus on need paberid on üleüldse midagi väärt.

Räniorgu on tabanud tõsine paanika. Paljud nimetavad seda ettepanekut kõikidest võimalikest seadustest kõige mürgisemaks, sest röövib alustavates ettevõtetes tegutsejatelt eluks vajaliku raha, pärsib uute talentide ligimeelitamiseks olulise rahastamise skeemi atraktiivsust ning lämmatab riskikapitalistide isu rahaga, riskides toetada uute tehnoloogiate arendamist. Räniorgu ähvardab olulise kvaliteedi kaotamise oht.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: