Geograafiaviktoriini piltküsimus: mis kohta Eestis on mudelil kujutatud
Kolmapäeval on ülemaailmne GIS-päev, nii on ka meie teemaks GIS ja sellega põimunud kartograafia. Rahvusvahelise geograafianädala raames korraldab Tartu ülikooli geograafiatudengite organisatsioon EGEA-Tartu kooliõpilastele mõeldud veebiviktoriini.
Viktoriini eesmärk on tutvustada põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele geograafia erinevaid uurimissuundi või rakendusvaldkondi. Nii esitatakse sel nädalal teisipäevast neljapäevani põhikooliõpilastele üks ja gümnaasiumiõpilastele kaks küsimust kas loodusgeograafiast, inimgrograafiast või kartograafiast.
Küsimused ilmuvad iga päev kell 8 EGEA-Tartu veebilehel ja ERR Novaatoris
Vastamiseks on aega samal päeval kella 19.00. Õiged vastused avaldatakse samas koos järgmise päeva küsimusega.
Päeva teema: GIS
GIS ehk geograafilise informatsiooni süsteem on ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, analüüsimiseks ja esitlemiseks. Et GIS-i levinuimaks esitlusviisiks ja geograafide tuntuimaks väljundiks on kaardid, keskendumegi täna nende loomise protsessile.
Kaartide tegemiseks on vaja andmeid ning klassikaliselt kogutakse neid maamõõtmise käigus. Täpsemad mõõdistusseadmed ja -tehnikad on tulnud ajapikku kasutusele üleüldise tehnoloogilise arengu käigus. Mõõdistuste ajalugu ise on olnud mitmekesine. Näiteks kasutati muistses Egiptuses nööri, millel oli kindlate ja ühtlaste vahemaade taha seotud sõlmed. Nii oli võimalik mõõta vajalikke kauguseid ning ulatusi. Vana-Roomas mängis maamõõtmine väga olulist rolli, sest alade suuruse alusel maksustati eri piirkondi.
Keskajal võeti kasutusele mensulmõõdistamine, mis kujutab endast joonestuslaual kippreegliga kaldenurkade ja kauguste mõõtmist. See andis välimõõdistamisel väga täpseid tulemusi ning võimaldas lähipiirkonda kaardistada. Järgnes ulatuslik triangulatsioonipõhine maamõõdistamine. Triangulatsioonmõõdistus põhineb matemaatikast tuntud kolmnurga omadustel ehk kui on teada kolmnurga kahe nurga ja ühe külje pikkus, saame arvutada ka teiste külgede pikkuse. Nii oli võimalik mõõta juba märksa suuremaid – kilomeetritesse ulatuvaid vahemaid – küllaltki täpselt.
Tänapäevased maamõõdistamised toimuvad kohalikul tasandil optilise tahhümeetriga, mis mõõdab kahe punkti vahelise valguse edasi-tagasi liikumist ning arvutab selle põhjal kauguse. Optika abil saadakse tulemused suisa millimeetrise täpsusega. Suuremad alad ja piirkonnad kaardistatakse satelliitpiltide abil. Väga hea kvaliteedi ja resolutsiooniga pilte tehakse nii satelliitidelt, lennukitelt kui ka droonidelt.
Küsimus põhikoolile ja gümnaasiumile:
2015. aastal tegi Maa-amet Eesti pindala kohta korrektuuri. Mis suunas ja kui palju Eesti pindala muutus? Miks selline muutus aset leidis?
Õige vastus: Eesti pindala kasvas 112 ruutkilomeetrit. Muutuse üheks põhjuseks on maakerge, mille tõttu vabaneb Lääne-Eestis mere alt pidevalt „uut“ maad. Maakerkest olulisemaks võib aga pidada uute kaardistustehnoloogiate kasutuselevõttu ehk kasutatakse senisest täpsemaid satelliidipildistuse ja laserskaneerimise andmeid.
Lisaküsimus gümnaasiumile:
Allikas: Maa-amet
Õige vastus: Tuntud Eesti paigaks reljeefimudelil on Tallinna vanalinn. Kõige selgemalt eristub mägi keset pilti ehk Toompea ning selle ümber säilinud bastionid (lõunas Lindamägi/Rootsi bastion ja Harjumägi/Ingeri bastion ning eemal kirdes Rannamägi/Skoone bastion). Pildi vasakus servas tuleb selgelt esile pikk ja kitsas kõrgem pinnavorm - tegu on Balti jaama suunduva raudteetammiga.
Vaadake ka teisipäevase viktoriini küsimusi ja vastuseid.
Parimaid vastajaid premeerivad diplomite ja auhindadega Regio ja Petrone Print.
Üritusel saab hoida silma peal ka Facebookis.
Toimetaja: Marju Himma