20 000 lehma on umbes veerand Eestis kasvatatavate piimalehmade arvust. Kuna veisekasvatus on oluline atmosfäärimetaani allikas, on ka merepõhja elanike – karpide ja usside – metaanitoodang eeltoodud arve arvestades muljetavaldav. Eriti globaalses vaates, kus lisandub Läänemerele veel kogu ülejäänud maailmameri koos sealsete karpide ja ussikestega.

Läänemere pisiloomade metaaniproduktsioonile on aga oma värskes teadustöös hinnangu andnud Rootsi ja Walesi teadlased, kes on avaldanud eelviidatud tulemused ajakirjas Scientific Reports. Stefano Bonaglia Stockholmi ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad seal, et Läänemere metaaniheitmetest pärineb karpidelt ja ussidelt tervelt kümnendik. Kokku siis, nagu öeldud, umbes 20 000 lehma jagu. Seda varem ei teatud ega osatud väga kahtlustadagi.

Kui nüüd päris täpselt öelda, ei tooda metaani mitte karbid ja ussid ise, vaid nagu lehmade puhulgi, nende kõhus elutsevad mikroobid.

Oma tulemusteni jõudsid Bonaglia ja ta kaaslased katsetega, kus mõõtsid, milliseid gaase immitseb välja Läänemerest võetud põhjasetetest, mis kas sisaldasid või ei sisaldanud karpe ehk liistaklõpuselisi või hulkharjasusse ehk polüheete.

Autorid kirjutavad, et nende uurimistulemustele võiks tähelepanu pöörata siin-seal levivate ideede kontekstis hakata maailmameredesse rajama suuri karbikasvatusi. Neist kasvandustest saaksid siis veel omakorda ju suured metaaniallikad.

Pühapäeval kell 17.05 Vikerraadios eetrisse minevas saates „Labor“ kuuleb arutelu „Kas teadus päästab maailma?“ teist osa, milles osalevad teadlsed Maarja Kruusmaa, Aveliina Helm ja Tarmo Soomere.