Vähiuurijad nuputasid välja, mis duriani jälgiks muudab
Maailmas on aroome, millega harjumine võtab aega. Minu jaoks oli see Duriani hõrk lõhnakompott. On endiselt äärmiselt raske otsustada, kas see meenutab pigem roiskuvat lihakäntsaka aroomi või üheskoos mädanema pandud naereid ja sibulaid ümbritsevat lõhnapilve. Igal juhul on teadlased nüüd viimaks järjestanud kuulsa puuvilja genoomi. See võiks aidata muuta selle söödavaks veel kümnete miljonite inimeste jaoks.
"Durian on ilmselt kõige laiemalt tuntud puuvili terves Kagu-Aasias. Me kutsume seda isegi kõigi puuviljade kuningaks. Sa kas vihkad või armastad seda üdini. Seega tundus selle genoomi järjestamine mõnusa väljakutsena. Õnneks otsustas üks anonüümne duriani armastav doonor meie ettevõtmist toetada. Oma tavaliste grantidega poleks me saanud midagi sellist teha," märkis uurimuse juhtivautor Bin Tean Teh, Singapuris asuva Duke'i ülikooli vähiuurija, kelle käe all on õppinud muide ka üks Eesti doktorant.
Duriani genoomi järjestamine oleks osutunud ilma hiljutiste edusammudeta pärilikkusaine järjestamise vallas parajaks väljakutseks. Taimede evolutsioon soosib sageli mitme taimeliigi genoomi kokku sulandumist või selle mõnede piirkondade kahekordistumist.
"DNA järjestamisel selgus, et durianil on ligikaudu 46 000 geeni, seda on umbes kaks korda rohkem kui inimesel. Samas on genoomi suurus tervikuna umbes neli korda väiksem – vaid umbes 730 megabaasi," märkis Teh. Muu hulgas selgus, et geneetiliselt on troopiline durian (Durio zibethinus) võrdlemisi lähedalt suguluses puuvilla ja kakaotaimega.
Ühe kõige silmapaistvama erinevusena leidub selle genoomis aga lenduvate väävelühendite valmistamise eest vastutavaid geene pea kaks korda rohkem. Just need moodustavad suure osa duriani aroomist. Teisisõnu pidi puuvilja terve genoom millalgi kahekordistuma.
Duriani erinevaid sorte võrreldes leidsid teadlased ka erinevusi geenide avaldumises, mis muutsid puuvilja vastavalt magusamaks ja/või haisvamaks. Teh märkas ka, et taim tootis rohkem puuvilja küpsemisega seonduvat ensüümi ACS. Puuvilja küpsemisega käsikäes kasvas selles lehkavate disulfiidide hulk.
Vähiteadlase sõnul on duriani genoomi järjestamisest kasu edasises aretustöös. Tõsi, peaeesmärgiks pole selle niigi suurepärase lõhna täiustamine. Nõudlus puuvilja järele on kasvamas terves Kagu-Aasias, eriti Hiinas. "Neile meeldib selle lehk, kuid suurem osa ekspordiks minevatest durianidest pärinevad Taist, kus kasvab mitte nii täiuslik durian. Võib-olla saame hakata lühendama nüüd selle küpsemisaega," mõtiskles Teh.
Teiseks tuleb mängu selle kõrge suhkrusisaldus. "Diabeetikud ei saa seda seetõttu väga palju süüa. Suutsime leida juba terve rea suhkru sisaldusega seonduvaid geene. Teoreetiliselt on sul nüüd seega võimalus luua just neile mõeldud durian," lisas Teh.
Samuti lootis professor, et töö tarbeks välja töötatud metoodika aitab järjestada edaspidi hõlpsamalt ka teiste durianiliikide genoome. Äsja esitletud töö valmimine võttis kolm aastat.
Teh oletas, et keskmisele eestlasele duriani meeldivaks muutmine võtab aega oluliselt vähem. Järgmine kord Singapuris maandudes võin tunda lohutust, et professor ei saa teha sellega algust vähemalt lennujaamas. Küpsete durianide rahvarikastes kohtades ja transpordisõlmedes kaasas kandmine on vaikimisi keelatud või ei vaadata sellele vähemalt väga hästi.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Genetics.