Ilmetu suhtlus muudab isesõitvad autod Spielbergi õudusfilmi peategelasteks ({{commentsTotal}})

Muljetavaldava filmograafiaga Steven Spielbergi esimeseks täispikaks filmiks on 1971. aastal vändatud psühholoogiline põnevik "Duell". Film, kuidas normaalses inimeses tärkav hirm muutub agressiivseks vihaks kuni selle kulmineerumiseni tapatööks.

Kõheduse evolutsiooni käivitajat iseloomustavad mitmed meis ürgseid hirme äratavad tunnused nagu suur, must ja räpane, ähvardavalt eesmärgipäraselt, kuid samas arusaamatult tegutsev masin. Filmi peategelaseks on eimidagiütlev ärimees sõitmas ilmetu autoga nimetul maanteel kusagil Nevada kanti jäävas Päikesest ja tuulest räsitud kõrbes.

Lugu hakkab arenema hetkest, kui peategelane möödub suurest, naftamustast ja diislitahmast suitsu silmadesse tossavast tsisternautost. Siis lisab aga seni aeglaselt oma teed rühkinud hiigelauto gaasi ja möödub ähvardava mürinaga ärimehe automobiilist. Järgnevad stseenid koguvad pinget suure ja väikese masina manöövrite näol, näidates samal ajal, kuidas püüab meie peategelane mõista ohutult tee jätkamiseks tsisternauto soove.

Tasahilju idaneb tunne, et suures autos polegi roolis inimest. Sellel hetkel peaks vaatajat tabama äng olukorra lootusetusest. Ilma inimesest juhita ei ole võimalik aru saada, millega oleks võimalik suunata kolliks muutunud veoautot maha rahustada, kaupa teha või muul moel õnneliku lõpu jaoks positiivsesse sängi. Kurjaks läinud masin on ju arutu ja halastamatu. Pisikese autokese süütu juhi olukord muutub süngelt otsustatuks. Ainukest lootust elustab inimese nutikus ja masina juhmus.

Spielberg armu ei anna ja krutib vaataja närve lõpupoolse stseeniga jõhkra veoauto kabiinist väljuvate kauboisaabastes jalgadega. See pole mitte inimesega kohtumisest tingitud kergemini hingamise koht, vaid äratundmine masina jõhkruse kombineerumisest inimtahtelise julmusega. Seni oli veel lootust, et inimese nutikus võiks trumbata masina juhmust. Nüüd selgub aga, et vastaseks on kogu aeg olnud maaniline liigikaaslane. Nagu öeldud, film lõpeb surmaga, jättes psüühilise ahervaremena, kuid elusalt alles meie rõõsa kangelase.

Head filmitegijad näevad maailma kulgemist ette. "Duelli" punane joon mõistmatust autost hakkab muutuma eluliseks. USA-s Arlingtoni linnas märkasid elanikud ringi sõitmas Fordi kaubikut. Elanike tähelepanu äratas asjaolu, et kaubikust puudus juht. Olnuks tegu mõne isejuhtiva, ebatavaliste antennide ja anduriplokkidega autoga, poleks teinud keegi suuremat kära. Ent see oli täiesti tavaline sõiduk. See tekitas kõhkluseid, nagu oleks kohanud peata ratsanikku.

Lõpuks õnnestus ühel ajakirjanikul ristmiku tõttu hetkeks peatunud auto aknast sisse piiluda. Ta märkas, kuidas tühja tooli seest väljuvad kaks kätt hoiavad sõiduki rooli. Nõrgema närvikavaga inimene võinuks sellel hetkel minestada või saada südamerabanduse. Selles stseenist oleks midagi õppida Spielbergilgi.

Õnneks selgus, et tegemist ei ole õudusega, vaid kohaliku ülikooli uuringuga mõista, kuidas inimesed saavad auto kavatsustest aru, kui neil puudub roolis oleva liigikaaslase "mõtete lugemise" võimalus. Tehniliselt valmistasid teadlased koos peatoega toolisarnase kostüümi, mille sisse puges peitu tegelik, kätega roolist hoidev autojuht.

Liiklemise tavaolukordades juhindume reeglitest ja autode liikumise tehnilistest signaalidest. Teisalt leidub olukordi, milles kiikame teadlikult või alateadlikult roolikeerajat, leidmaks liiklemisega seotud otsustamisprotsessile kasulikku infot. Näiteks kas roolis on noor või vana, mees või naine, kas ta vaatab sinu poole või mitte, räägib telefoniga või viipab sulle käega jne. Tänu inimese nägemisele tajume autode meres hulpides, et oleme ikkagi inimeste seas. Seetõttu hoiame meeled avatud, et lugeda inimlike käitumiste vihjeid.

Ent mis juhtub, kui tänavatele ilmuvad juhtideta sõidukid? Millist infot oleks vaja, et just inimesed ei muutuks ohtlikemateks? Mitmed muidu pea veatult miljoneid kilomeetreid läbinud isejuhtivate sõidukite avariid ongi juhtunud "targa" masina samme mõistmatute inimeste ootamatust käitumisest.

Arlingtoni eksperimenti juhtivad teadlased loodavad, et neil õnnestub selgitada, milliste tehniliste signaalidega kompenseerida roolist inimese puudumist ja muuta liiklevad masinad inimestele arusaadavamaks. Alles jääb küsimus, kas masin oskab lugeda ka inimest, näiteks keerulistes olukordades liiklejate mõttemaailma ning emotsionaalset seisundit kajastavaid ilmeid ja käemärke.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.


osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: