Uudne andur võimaldab tuvastada riknenud toitu või kosmeetikatoodet ({{commentsTotal}})

Andreescu labori teadlased loodavad, et see leiutis on ühel päeval meie toiduainepakendite etikettide küljes ning annab märku toidu ja kosmeetika kõlblikkusest.
Andreescu labori teadlased loodavad, et see leiutis on ühel päeval meie toiduainepakendite etikettide küljes ning annab märku toidu ja kosmeetika kõlblikkusest. Autor/allikas: Silvana Andreescu

Teadlased on välja töötanud odava paberipõhise indikaatormaterjali, mis annab infot toidu või kosmeetikatoodete riknemise või saastumise kohta.

Ameerika Keemiaühingu konverentsil esitleti Clarksoni ülikooli teadlase Silvana Andreescu laboris arendatud leiutist, mida saab kasutada nii tööstus kui üksiktarbija.

Indikaatorpaber toimib anorgaanilisel redoksreaktsioonil, kus tuvastatakse täpselt neid molekule, näiteks laguprodukte või kemikaale, mis annavad märku toidu või kosmeetikatoote riknemisest.

Taolisi riknemist tuvastavaid andureid on arendatud mitmel pool maailmas, sh ka Eestis, kuid nende puuduseks on sageli asjaolu, et nad vajavad lisavarustust, et keemiline rektsioon toimuda saaks või andmeid väljastaks. Praeguse paberanduri eelisena toovadki arendajad välja selle lihtsuse – see ei vaja ühtki lisa.

Mida selle paberanduriga teha annab?

Teadlased on praegu katsetanud seda erinevate antioksüdantide tuvastamiseks tees ja veinis. Nii saab nendega tuvastada näiteks taimede antioksüdantide sisaldust Amazonase metsades, kus pole elektrit ning väärtuslikud on andurid, mis suudavad töötada autonoomselt.

Igapäevaelus on aga nende paberanduritega võimalik tuvastada näiteks salmonella ja kolibakterit. Samuti saab sellega tuvastada ohratoksiini ehk seenemürki, mis sageli rikub veini või õlut.

Andreescu labori teadlased loodavad, et see leiutis on ühel päeval meie toiduainepakendite etikettide küljes ning annab märku toidu ja kosmeetika kõlblikkusest.



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: