Kes on see "keskmine" ajateenija, kes suhtub positiivselt ajateenistusse? Tähelepanu tasuv pöörata mitmetele erinevatele punktidele. Esiteks on kõige tähtsamaks punktiks eelneva informeerituse tase ajateenistusest. Mida rohkem on noor ennast kurssi viinud kaitseväe eluga, seda positiivsemalt suhtub ta ka ajateenistusse, sest ta teab täpsemini, mis teda väeosas ja teenistuse jooksul ees ootab. Seejuures on peamisteks infoallikateks sõbrad, kaitseressursside ameti kodulehekülg, perekond, meedia ja arstlik komisjon.

Teiseks oluliseks aspektiks on ajateenija vanus. Mida nooremalt asutakse aega teenima, seda positiivsemalt ollakse ajateenistuse suhtes ka meelestatud. Mida noorem on ajateenija, seda suurem on tõenäosus, et ta elab veel vanematekodus, tal pole lapsi ega muid kohustusi, mis muudavad ajateenistusse astumist raskemaks.

Järgnevaks, kolmandaks, punktiks on ajateenija hinnang enda tervisele. Mida paremaks hindab ajateenija oma tervist, seda suurem on ka tõenäosus, et ta tuleb positiivselt meelestatuna aega teenima. Hinnang enda tervisele on omakorda seotud hinnanguga oma füüsilisele vormile ehk kehalisele võimekusele. Mida paremaks hindab ajateenija oma füüsilist vormi, seda suurem on tõenäosus, et ta annab ka oma tervisele kõrge hinnangu ja mida paremaks hinnatakse oma tervist, seda positiivsemalt meelestatuna tullakse ka aega teenima.

Lisaks teistele aspektidele on oluline huvi poliitika vastu. Mida rohkem on ajateenija ennast kurssi viinud erinevate poliitiliste sündmustega ja mida rohkem huvitub ta poliitikast, seda positiivsemalt meelestatuna ta aega teenima tuleb.

Viimase, aga mitte vähemolulise punktina saab välja tuua üleüldise eluga rahulolu. Kui ajateenija hindab, et ta on oma eluga üleüldiselt rahul, on suurem ka tõenäosus, et ta tuleb positiivselt meelestatuna aega teenima. Sellest saab järeldada, et eluga rahulolevad inimesed suhtuvad positiivsemalt erinevatesse eluetappidesse, antud juhul ajateenistusse.

Analüüs põhineb ajateenijate kompleksuuringu I etapi andmetel ehk analüüsiti 2016. aasta juulis ajateenistust alustanute vastuseid. Seejuures alustasid 2016. aastal ajateenistust kokku 1785 inimest, kellest 1605 osales nimetatud kompleksuuringu I etapi küsitlusvoorus.

Artikli tarvis tegid andmeanalüüsi Tartu ülikooli tudengid Anet Müürsoo ja Eteri Demus.