Lugeja küsib: kas Maa asub inimese sünnipäeval ikka alati samas kohas? ({{commentsTotal}})

Sünnipäevatort.
Sünnipäevatort. Autor/allikas: jar0d/Creative Commons

ERR Novaatori lugejat huvitas, kas Maa on inimese sünnipäeval ikka igal aastal täpselt samas ja kui palju planeedi orbiit aastaga muuta jõuab. Esitasime Tartu Observatooriumi astrofüüsika teadurile Tõnis Eenmäele.

Lihtne vastus on, et ei ole, sest aastas pole täisarv päevi. Maa teeb tiiru ümber Päikese ca 365.24219 päevaga. Kui määrata sünnimomenti sekundi täpsusega, nihkub Päikese asukoht ligikaudu tsükliliselt asukoha suhtes sünnimomendil. Kuid ka igal liigaastal lisatav lisapäev ei korrigeeri seda mitte-täisarvulisust täielikult.

Lihtne on seda märgata, kui arvutada Päikese asukoht tähistaeva suhtes aastate jooksul täpselt samal aasta päeval ja kellaajal.

Kui minna väga detailseks, siis mõjutavad Maa orbiiti ümber Päikese väga natukene ka teised Päikesesüsteemi planeedid, seejuures muutub samal põhjusel aastate jooksul veidi Päikese enda asukoht meie planeedisüsteemi keskmes.

Päikese asukoht taevalaotusel 14. juunil kell 12.00

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: