2016. aasta oktoobris tehti kaitseväes ajateenistust alustanud noorte seas uuring, kus muuhulgas uuriti, kuivõrd ajateenijad usuvad, et Eesti peab võõrriigi relvastatud kallaletungi korral vastu kuni liitlasvägede saabumiseni.

Uuringu tulemustest selgus, et varasemalt erinevatesse organisatsioonidesse kuulunud ajateenijad usuvad rohkem Eesti vastupanuvõimesse.

Eesti vastupanuvõimet hindavale küsimusele vastas 2769 ajateenijat, kellest 616 märkis, et nad on enne ajateenistust kuulunud vähemalt ühte loetletud organisatsiooni: Kaitseliit, Naiskodukaitse, Noored Kotkad, Kodutütred, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud või muu riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsioon.

Analüüsimisel selgus, et usk Eesti kaitsevõimesse, vastu pidada võõrriigi relvastatud kallaletungi korral kuni liitlasvägede saabumiseni, on seotud ajateenijate varasema organisatsiooni kuuluvusega.

Jooniselt on näha, et üle poole nendest ajateenijatest, kes on varem kuulunud erinevatesse organisatsioonidesse, usub Eesti kaitsevõimesse.

Samas ajateenijatest, kes ei ole varem kuulunud mõnda organisatsiooni, usub üle poole, et Eesti riiki ei suudeta kaitsta kuni liitlasvägede saabumiseni.

Uuringu andmeid analüüsisid Tartu ülikooli tudengid Margit Kaljulaid ja Ulvi Uulimaa-Margus kodutööna kursusel Andmete esitamine ja tõlgendamine.