Diabeeti saab leevendada nutitelefoni ja valgustundlike rakkudega ({{commentsTotal}})

Diabeedi leevendamiseks kasutati geenmuundatud rakke.
Diabeedi leevendamiseks kasutati geenmuundatud rakke. Autor/allikas: Shanghai regulatoorse bioloogia pealaboratoorium

Diabeedi kontrolli all hoidmine võib muutuda tulevikus kergemaks. Hiina teadlased näitavad, et valgustundlikuks muudetud insuliini tootvate rakkude tööd saab mõjutada nutitelefoni rakendusega. Kuigi esialgu tehti katseid hiirtega, saaks kasutada sarnast lahendust ka inimeste puhul.

Lahendus põhineb viimastel aastatel populaarsust kogunud optogeneetikal. Loomarakkudesse saab siirdada valgustundlike valkude tootmise eest vastutavaid vetikate geene. Piltlikult lisatakse neile sellega lüliti, millega saab kontrollida rakkude tööd. Varem on kasutatud seda näiteks närvirakkude laenglema panemiseks ja selle peatamiseks. Hiina teadlased näitasid nüüd, et samal viisil saab kontrollida ka teisi rakkude bioloogilisi funktsioone.

Haifeng Ye Ida-Hiina normaalülikoolist siirdas kolleegidega vetikageenid insuliini tootvatesse rakkudesse. Hormoon on hädavajalik veresuhkru taseme reguleerimiseks. Suhkruhaiguse korral pankreas seda piisavalt ei tooda. Kesknärvisüsteemi häirete vältimiseks peavad diabeetikud süstima seetõttu mitu korda päevas insuliini või kandma insuliinipumpa.

Värskes töös paigutas Ye töörühm valgustundlikud insuliini tootvad inimeste rakud mündisuurustesse painduvatesse ketastesse, mida oli täiendatud punast valgust kiirgavate LED-lampidega. Ketaste tööpõhimõtte kontrollimiseks siirdati need hiirte seljanaha alla. Lampide valgustugevuse muutmiseks võeti appi spetsiaalselt selleks loodud nutirakendus. Töörühm leidis, et diabeediga hiirte insuliini taseme stabiilsena hoidmiseks pidid tuled põlema päevas neli tundi. Näitkatseid tehti 15 päeva vältel.

Töörühm loodab, et tulevikus võiks muuta insuliini manustamise täielikult automaatseks, täiendades seadet glükoosimõõtjaga. Veresuhkru taseme langedes antaks rakkudele automaatselt käsk insuliini tootmiseks. Esmalt tuleb aga välja selgitada, kui sageli rakupopulatsiooni uuendada tuleb ja kas nahaaluste LED-ide asemel saab stimuleerida rakke ka muul viisil. Kuigi lampide energiaga varustamiseks pole tarvis kasutada juhtmeid, pidid hiired viibima elektromagnetvälja mõjupiirkonnas.

Samuti pole selge, kui suur vajadus seadme järele lähiaastatel üleüldse on. Näiteks eelmisel aastal andis USA toidu- ja ravimiohutusamet rohelise tule esimesele täisautomaatsele insuliinpumbale. Kuid Ye töörühma kasutatud lahendust ka teiste ravimite tootmiseks ja manustamiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: