"Leidsime proove analüüsides väga keerukaid orgaanilisi ühendeid. Muu hulgas aminohappeid ning süsivesinikke ja lipiide, mis sarnanevad bakterite elutegevuse käigus tekkivatele biomolekulidele. Me pole leidnud veel päris mikroobe. Kuid saab väita, et bioloogiliste protsessideta on selliste ühendite tekkimine äärmiselt keeruline," selgitas uurimuse juhtivautor Oliver Plümper ERR Novaatorile.

Utrechti ülikooli geoloog lisas, et mõned tänaseks leitud eluvormid suudavad kannatada atmosfäärirõhust tuhandeid kordi suuremat rõhku ja isegi 122 °C küündivat temperatuuri. "Kuid ma poleks üllatunud, kui järgmistel aastatel leitakse veelgi suurema taluvusvõimega baktereid," laiendas Plümper. Teisisõnu saaksid mikroobid asustada tavamõistuse jaoks hoomamatult eluvaenulikke paiku. Geoloog nentis, et ei tea samas veel täpselt, kui sügavalt maakoorest orgaanikat sisaldavad mineraalid täpselt pärinesid.

33 000 jalga ookeani all
Töörühma arvutuste kohaselt võiks aga elu subduktsiooni vööndites – piirkondades, kus sukeldub üks laam teise ella – ellu jääda isegi kümne kilomeetri sügavusel ookeanipõhja all. Kivimid puutuvad tulikuuma magmaga kokku alles vahevöösse jõudes. "Teiste hiljutiste uuringute valguses on see järjekordne tõestus, et ookeanilise maakoore ülaosas võib eksisteerida tõepoolest märkimisväärne ökosüsteem," lisas geoloog.

Samas märkis töörühm, et maakoore sügavused oleksid võinud pakkuda pisiolenditele varjupaika planeedi tormilisematel perioodidel. Näiteks paarsada miljonit aastat pärast Päikesesüteemi tekkimist alanud Suure Hilise Pommituse ajal, kui siseosa planeete tabasid keskmisest sagedamini suured asteroidid.

Geoloog sõnas, et mineraalidest sedavõrd keerukate orgaaniliste ühendite leidmine on põnev isegi juhul, kui nende tekkimise taga pole lihtsad eluvormid. "See tähendaks, et looduses saavad isetekkeliselt moodustuda arvatust keerukamad ühendid. Ühelt poolt looks see paremad eeldused elu tekkimiseks. Teisalt annaks see meile aimu, mida ei saa pidada teistel planeetidel üheselt elule viitavateks märkideks," sõnas Plümper.

Muuseumi eksponaadid
Plümper leidis kaaslastega orgaanilised ühendid Mariaani süviku lähistel asuvast Lõuna-Tšamorro mudavulkaanist kogutud 46 puursüdamikust. Kuigi ühe laama teise alla sukeldumisel liigub ookeaniline maakoor aegamisi vahevöösse, muundub osa materjalist kuumuse ja rõhu mõjul väiksema tihedusega serepentiniidiks. Osa orgaanikat sisaldunud mineraalist tõusis seejärel aegamisi taas maakoore pinnale.

Tasub märkida, et proovid koguti enam kui kümne aasta eest. Kuigi puursüdamikke peeti nende mustja värvi tõttu pisut kummaliseks, jäi nende põhjalikum uurimine pärast nendega seotud algse teadusprojekti eesmärkide täitmist soiku. "Siit tulebki välja erinevate erialade teadlaste vahelise koostöö olulisus. Vanade proovide värske pilguga uurimine võimaldab saada hoopis teise perspektiivi," lisas geoloog.

Plümperi sõnul on teadlastel plaanis järgneva aasta jooksul koguda Lõuna-Tšamorro mudavulkaanist uusi puursüdamikke. Seekord on plaanis otsida neist ka juba jälgi mikroorganismide pärilikkusainest.

Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.