Osoon uuris, kuidas Eesti haavapuust valge kuld saab ({{commentsTotal}})

Kuna haavapuit on hästi kerge mahukaaluga, siis temast saab hästi suure efektiivsusega puitmassitoote kätte ja ta tekitab hästi koheva puitmassi toote.
Kuna haavapuit on hästi kerge mahukaaluga, siis temast saab hästi suure efektiivsusega puitmassitoote kätte ja ta tekitab hästi koheva puitmassi toote. Autor/allikas: Mobius / Wikimedia Commons

Iga teine Eestis langetatavast haavast jõuab Estonian Celli tehasesse. Kundas asuvasse Austria kapitaliga Estonian Celli tehasesse jõuab pool Eestis langetatavast haavast, millest toodetakse kemitermomehaanilist haava puitmassi. „Osoon“ käis uurimas, kuidas seda tehakse.

Kuna haavapuit on hästi kerge mahukaaluga, siis temast saab hästi suure efektiivsusega puitmassitoote kätte ja ta tekitab hästi koheva puitmassi toote.

Sugugi mitte kõik puit ei kõlba. Ligikaudu kolmandik haavapuust on mädanenud, mis rikub ära igasuguse saematerjali tegemise. Õnneks pole see Celli töötlusprotsessi jaoks probleem.

Protsessi esimene etapp on 3-6 meetriste palkide liinile tõstmine. Järgnev ahel on täisautomaatne ja inimese käed ei puuduta palke kordagi.

Haavapalgid kooritakse, ja hakitakse sellisteks väikesteks laastudeks ja seejärel liiguvad nad edasi sinna tehasesse, kus nad tehakse veelgi väiksemaks fraktsiooniks kruvipresside ja veskitega.

Puitmassile vajalik heledus tagatakse vesinikperoksiidi ja naatriumhüdroksiidi abil. Protesssi lõppetappis eraldatakse vesi ja järele jääb õhkkuiv puitmass.

Kui puitmass on valmis ja ladestatud, siis viimane etapp on laadida tooted autodele ja edasi läheb ta erinevate paberitoodete tootjatele.

17 protsenti toodangust läheb Euroopasse, ülejäänud läheb üle maailma, kus sellest saab ajakirjapaber, kartong, hügieenipaber, etiketipaber jmt.

Estonian Celli toodang on tilk meres: siin toodetakse vaid 175 tonni aastas, maailma nõudlus on 60 miljonit tonni aastas erinevate tselluloositoodete järele.

Tänapäevase paberi tootmisel ainult mehaanilisel teel toodetud puitmassist ei piisa. Vaja on ka keemilist tselluloosi, mida toodetakse näiteks Kehra paberitööstuses.

Paberitooteid on palju erinevaid. Näiteks jõupaberi jaoks on vaja tugevat tselluloosi, mis tuleb okaspuidust.

Kui tehakse trükipaberit, kasutatakse selleks lehtpuidu tselluloosi, aga selleks, et saada trükipaberil jäikust ja mahukaalu juurde, pannakse sinna paarkümmend protsenti puitmassi juurde.

Puitmass on tselluloosi aseaine, mille saagikus on ressursi mõttes kõrgem, aga teda üldjuhul kasutatakse paarkümmend protsenti kogu paberi retseptuurist.

Kuidas puitmassi Kundas toodetakse, vaadake „Osoonist“ ETVs, esmaspäeval kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: