Merevaik säilitas ahvi verelibled koos parasiitidega
20–30 miljonit aastat tagasi elas praeguse Dominikaani Vabariigi aladel kaks ahvi, kellest üks, nagu ahvidel ikka kombeks, suges teise ahvi karvakasukat. Suges kasukat, leidis puugi, tõmbas välja ja poetas maha. Ei pannud ta tõenäoliselt tähelegi, et puuk kukkus otse puumahla tilga peale.
Nüüd on teadlased selle puugi puumahlast moodustunud merevaigutükikesest üles leidnud, aga peale selle puugi küljest ka mõned ahvivere piisad koos punalibledega, mis on püsinud merevaigus paremini alles kui ühedki teised nii vanad imetaja verelibled.
Vereliblede seest aga avastasid Ameerika teadlased eesotsas George Poinariga Oregoni osariigiülikoolist pisikese parasiitolendi Babesia microti, kelle sarnased nakatavad veel tänapäevalgi nii ahvide kui ka inimeste veres punaliblesid, põhjustades malaaria-sarnast haigust.
Poinar ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Journal of Medical Entomology, et kaks väikest auku puugi tagakehal, millest verepiisad välja tulid, tekkisid sinna tõenäoliselt ahvi näppude toimel, kui ta liigikaaslast suges. On teada, et ses piirkonnas, mis on meie ajal tuntud kui Kariibi mere piirkond, sel ajal ahve elas.
Leid on eriti eriline aga selle poolest, et Babesia-tüüpi haigusttekitavate parasiitide fossiile ei olegi varem leitud. Seda enam võivad teadlased rõõmustada, et merevaik on parasiidifossiilid vereliblefossiilide sees nii erakordselt hästi alal hoidnud ja meie teadmisi parasiitide evolutsiooniloost sel moel ka väga hästi täiendanud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa