Suur osa sellest, mida Eesti ülikoolides uuritakse, peab olema ka rahvusvaheliselt vastuvõetav. Kuid just nende mõõdupuude järgi toimetades on hakatud halvustama seda, kui eesti teadlane võtab avaldada oma teadustöö tulemused eesti keeles, märkis Lauristin.

Praegune aeg sarnaneb Lauristini hinnangul teatud määral nõukogude ajaga. 40 kirja tegemisel valutati südant selle pärast, et ülikoolides tehtavad väitekirjad kirjutati vene keeles.

Praegu on teadlased ülikoolides valiku ees, kas publitseerida inglise keeles, nagu eeldavad rahvusvahelised standardid, või avaldada eesti keeles, mida jällegi peetakse teisejärguliseks.

„Kui me tahame, et eesti keelt hinnataks, kui me tahame, et need inimesed, kes tulevad siia väljast poolt, et nad õpiksid ära eesti keele, ja oleme väga-väga pahased, kui nad seda ei tee, siis küsivad nemad vastu: „Miks meie peaksime õpima eesti keelt, kui eestlased ise loobuvad eesti keelest, kui eestlased ise ei hinda oma keelt enam piisavalt“.“

See, kui palju teadust tehakse eesti keeles, on Lauristini sõnul märk sellest, kui palju me oma keelt hindame.

Väliseestlased olid omal ajal väga õnnetud ja kartsid, et eesti keel muutub köögikeeleks.

„Aga köögi keeleks muutub ta just selle tõttu, kui selles keeles ei saa arutada keerukamaid asju ja ei saa ka arutada ja avaldada teadustöid. Ärme siis ometigi ise tee sedasama, et me teeme eesti keele köögikeeleks.“