Kas sünesteesia on õpitav?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kas sünesteesia on õpitav? Autor/allikas: ProjectManhattan/Wikimedia
Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

Tavapäraselt näeme värve ja kuuleme helisid. Lõhnu tunneme ninaga ja maitseid keelega ning tajume kompides esemete pinda. Mõned inimesed tunnevad seevastu helide aroome või näevad muusikat värviliselt.

Sarnast aistingute kokkusulamist nimetavad psühholoogid sünesteesiaks. Selle tekitajateks peetakse ülikergesti erutuvaid närvirakke

Sünesteesia esineb imikutel, kelle aju kasvab ülikiiresti. Täiskasvanute hulgas kogeb sünteesiat keskmiselt üks inimene kahekümne kolmest. Miks säilib aistingute kokkusulamine mõnel inimesel ka täiskasvanueas, pole teada.

Samuti vaidlevad teadlased selle üle, kui suur on pärilikkuse roll sünesteesia tekkel. Nähtus esineb tihti lähisugulastel. Samas on teada ühemunakaksikute paare, kellest üks kogeb sünesteesiat, teine aga mitte.

Seega on oma osa ka keskkonnamõjudel. Sussexi ülikooli teadlased otsustasid neid lähemalt uurida. Daniel Bor ja Nicolas Rothen treenisid 14 täiskasvanut värvilisest plastist tähtedega. Ükski katsealune polnud varem sünesteesiat kogenud, kuid üheksa nädalat kestnud katse lõpus kinnitasid kõik testid, et inimestel on tekkinud tähtede ja värvide vahel tugev seos. 

Lisaks kogesid vabatahtlikud eri tähtede suhtes isiklikke reaktsioone. Näiteks võis X-täht tunduda igavana, W seevastu jättis rahuliku mulje.

Kõige suurema üllatuse pakkus eksperimendi lõpus tehtud intelligentsustest. Kõikide treeningu läbinud katsealuste tulemus paranes keskmiselt 12 palli võrra võrreldes kontrollrühmaga, kes ei teinud sünesteesiaharjutusi.

Bori kinnitusel annab see lootust, et võiks välja arendada treeningmetoodika, mis parandab tähelepanuhäirega laste või tekkiva nõdrameelsusega täiskasvanute seisundit.

Rothen ja Bor uurisid eksperimendis osalenuid kolm kuud pärast katse lõppu ja siis olid katsealused oma värskelt õpitud võime suuresti kaotanud.

Rothen rõhutaski, et kindlasti ei tekita harjutamine inimesel püsivat sünesteesiat. Uurimuse põhjal on nähtuse teke on seotud inimese arenguga ja saab enamasti alguse lapsepõlvest.

Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.


Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: