Piltuudis: teadlased püüdsid pildile mikrokiibi sisemuse ({{commentsTotal}})

Intel® mikrokiibi sisestruktuur. Kitsaimate joonekeste läbimõõt on 45 nanomeetrit.
Intel® mikrokiibi sisestruktuur. Kitsaimate joonekeste läbimõõt on 45 nanomeetrit. Autor/allikas: Mirko Holler

Šveitsi teadlaste uus kuvatehnika võimaldab saada ettekujutuse ka kõige väiksemate tänapäeval kasutatavate transistoride ehitusest.

"On päris hämmastav, et meil on sajakonna tootmisetapi järel ilusad ja suhteliselt töökindlad seadmed, kuid me ei tea alati päris hästi, kuidas need tegelikult välja näevad," leidis Paul Scherreri instituudi füüsik Mirko Holler ERR Novaatorile.

Tänapäeval seeriatootmises olevatelt kiipidelt leiab miljardeid transistore. Neist kõige tillukesemate läbimõõt on pelgalt 14 nanomeetrit. Seega on transistorid umbes 5000 korda väiksemad kui inimeste punased verelibled. Seadmete väiksus tähendab, et neid on äärmiselt kerge pöördumatult kahjustada. Tavaliselt sedavõrd kõrge lahutusvõime saavutamiseks kasutatav energeetiline valgus selleks ei sobi.Intel® mikrokiibi sisestruktuur. Kitsaimate joonekeste läbimõõt on 45 nanomeetrit. Autor: Mirko Holler

Holler näitas aga uues töös kolleegidega, et selleks saab kasutada siiski ka röntgenkiiri. Sarnaselt levinud kompuutertomograafiale pommitatakse kiipi esmalt lühilainelise valgusega ja uuritakse seejärel, kuidas see sealt hajub. Paljude seda kujutavate kahemõõtmeliste piltide kombineerimisel saab koostada reaalsele maailmale vastava kolmemõõtmelise mudeli.

"Arvestades, et meie tehnika on praegu kasutuses olevatest palju kiirem, võiks see need pikemas plaanis asendada. Kuna kiibi pildistamisel ei saa see ka kahjustada, saame selle pildile püüda ka selle töötamise ajal," märkis Holler. Kvaliteedikontrolli teostamine on seega potentsiaalselt senisest hõlpsam.

Näitkatsetes ulatus parim meetodiga saavutatud lahutusvõime 14,6 nanomeetrini. Töörühm on sama tehnikat kasutades teinud kõrge lahutusvõimega pilte ka hiirte ajust

Tehnikat kirjeldati ajakirjas Nature.



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: