Kristjan Port: segaduses arvesti kasvatab energiat säästes elektriarvet
Raske on kohata maksumaksjat, kes ei pea kodust elektriarvet liiga kõrgeks. Sama raske on kujutada ette kaasaegset elu ilma elektrita. Kuna tegemist on nähtamatu teenusega, mille eest küsitakse tasugi enamasti nähtamatult, võib arvega kohtumine esile kutsuda üllatuse ja seejärel ärrituse.
Nähtamatute teenuste pahupooleks on mugavuse abistatud ületarbimine. Saanuna sel moel paar korda valusalt arve käest hammustada, leitakse endas motivatsiooni teha mõned sammud säästvama elektrikasutuse suunas.
Populaarseks lahenduseks on asendada vanad valgustid moodsamate LED-valgusallikatega, lisada valgust vähendavad valgusregulaatorid ja köögitehnikat hankides uuritakse sildi pealt. kui palju plusse on kirjutatud A-tähe järele. Heal juhul rakendatakse nutikalt elektrienergiat tarbivaid seadmeid ja süsteeme. Tõenäoliselt rõõmustatakse sellegi üle, kui võrguteenuse pakkuja paigutab koju kaugelt loetava digitaalse kulumõõdiku. Seegi tundub sammuna täpsuse ja tõhususe poole. Edaspidi saab siis punktipealt teada, kui palju elektrienergiat mingil ajal kulub.
Õnnetuseks võivad kirjeldatud sammude kiuste arved jätkuvalt kasvada. Täpsemal kontrollil selgub, et kulude kasvu põhjuseks pole niivõrd värske lepingu või avatud turu tingimuse varjus lisanduvad uudsed maksed, vaid seda põhjustab kasvanud elektrienergia kulu. "Kuidas nii?" küsib koduse säästuprogrammi aktivist.
Hollandis elab rohkem inimesi ja torisejate hääl kostab valjemini. Seal otsustasid Amsterdami ja Twente ülikoolide teadlased kontrollida üheksa erineva tootja nutikate elektriarvestite korrektsust. Eksperiment kestis pool aastat, mille jooksul kontrolliti individuaalseid elektriarvesteid tüüpilisele kodusele elektritarbimisele vastavas režiimis. Seadmete töö ja tingimused vastasid samuti tüüpilisele kodukeskkonnale. Neile ei rakendatud ebatavalisi koormusi ega erilisi tingimusi.
Nüüd on õige koht küsida, kas enne head või halvad uudised. Uurijate üllatuseks kõikusid taadeldud seadmete näidud erakordselt suurtes piirides. Mõne arvestimudeli omanikku võib rõõmustada, et kõige madalamat ehk samas tegelikust väiksema elektrikulu näit oli kolmandiku võrra kliendi kasuks. Taoliseid arvesteid oli üheksast kaks. Samas selgus kurva tõsiasjana, et üheksast elektriarvestist viis näitasid tegelikust suuremat elektrikulu. Neist kõige suurema eksimus oli 582 protsenti ehk võimalik klient saanuks pea kuus korda suurema elektriarve.
Asjaolu, mida Hollandi vastavates online-foorumites on kliendid ka pärast uue elektriarvesti paigaldamist kinnitanud. Mõned ongi hinnanud, et varasemaga võrreldes on nende elektriarve viis korda kasvanud. Energiatarnija on leidnud sellele erinevaud lohutavaid vastuseid. Muu hulgas pakutakse, et klient ongi varem saanud teiste arvelt liugu lasta ja nüüd tänu uutele arvestitele saab ta teada tegeliku kulu.
Uuringu korraldajad ei maini elektriarvestite tootjaid ega mudeleid. Tegemist on potentsiaalse skandaaliga, sest ainuüksi Hollandis hinnatakse taoliste valelike arvestite arvuks 750 000. Euroopas on selliseid miljoneid. Vanamoodsate ringleva kettaga arvestite asendamist modernsemate kaugloetavate nn staatiliste arvestitega on tagant sundinud Euroopa Komisjoni püüdlused muuta elektrienergia turgu nutikamaks. Hetkel paistab tulemus vastupidisena. Üllatavalt on elektrienergia tootjad vaikselt raha kogunud, kuigi peaks märkama, et midagi on viltu.
Tehniliselt ja paradoksaalselt on viltu arvestite tehnoloogia, mis jääb hätta uute energiat säästvate seadmete poolt vooluvõrku tekitatud signaalide ja müra tõttu. Näiteks põhjustasid kõige suuremat segadust säästlike LED-pirnidega sujuvad valgustugevuse regulaatorid. Seega, kui pere üritab elektriarve ja looduse säästmise nimel toas valgus vähendada, otsustab arvesti neid trahvida.
Kellele mure asu ei anna, uuringu, kas tema arvestis on Halli efektiga või Rogowski mähisega andur. Seda viimast te enam ei taha. Esimese puhul võite pidada aga peenikest naeru ja lubada endale mõne seni kalliks peetud ostu.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Elektrilevi kauglugemise programmijuhi Mario Raestiku kommentaar:
Hollandi elektriarvestite mõõtetäpsuse testi läbi viies eeldati, et tarbimiskohas on võrguga ühendatud korraga 30 kompaktluminofoorlampi ja 20 LED-lampi. Selliselt on koormusolukorda imiteeritud äärmuslikul viisil, mis erineb oluliselt tavapärastest tarbimistingimustest. Tasub ka mainida, et Hollandis kasutatakse sealsele võrgule spetsiaalselt väljatöötatud arvesteid.
Mainitud uuringus järeldati, et äärmuslikes oludes väljendunud mõõtetäpsuse probleem puudutas 3-faasilisi arvesteid. Testis välja toodud mõõteanduri tüüpidest kasutatakse Elektrilevi 3-faasilistes arvestites Halli andurit, mis on üks täpsemaid. Isegi äärmuslikes oludes tekkinud mõõtevea puhul jäid mõõdetud kogused tegelikest väiksemateks ehk kliendi kasuks.
Elektrilevi arvestid on valmistatud ja kontrollitud vastavalt tootestandarditele, mis arvestab ka erinevaid võrgus tekkivaid häireid ja erinevaid koormusolukordi. Seega ei saa väita, et arvestite mõõtetäpsus oleks lubatavast rohkem mõjutatud tänapäevastest seadmetest, nagu näiteks LED- või luminofoorlambid. 2015. aastal ei esinenud ühelgi laborisse kliendi soovil kontrolli saadetud arvestil mõõteviga.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal