Magamata öö võrdub peapõrutusega ({{commentsTotal}})

Magamata öö võrdub peapõrutusega
Magamata öö võrdub peapõrutusega Autor/allikas: Mark Sebastian/flickr
Uni kaitseb aju vananemise eest.

Siiani pole päris selge, miks me vajame igaöist und, kuid magamatuse kurnavat mõju on kogenud kõik inimesed.

Magamata ööle järgneb raske päev, kus pea on raske, nagu oleks kiviga pihta saanud. Unetuse mõju ongi biokeemiliselt väga sarnane peapõrutusele, näitasid Rootsi Uppsala ülikooli teadlased.

Christian Benedict uuris 15 tervet vabatahtlikku meest, kes said katse käigus magada nii kaheksatunnist ööund, kui pidid vahepeal terve öö otsa üleval olema. Pärast unetuid öid tekkisid vabatahtlike verepildis ootamatud muutused. Veres tõusis erakordselt kõrgele närvikoele iseloomulike enolaaside ja kaltsiumi siduvate valkude tase.

Tavapäraselt leidub neid aineid ajus. Verre satuvad need neuronite hukkumisel. Seega muudab vaid üks magamata öö ajus toodetavate ainete tasakaalu ning unepuuduse tõttu tekivad kerged ajukahjustused. See omakorda võib kiirendada närvisüsteemi laastavate haiguste teket.

Benedicti sõnul võib pidev magamata olek soodustada nii Alzheimeri tõve kui parkinsonismi tekkimist. Seevastu hea uni hoiab närvisüsteemi kauem tervena.

Uurimus ilmus ajakirjas Sleep.

Toimetaja: Piret Pappel



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: