Hülged kliimamuutuste jalus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hülged kliimamuutuste jalus
Hülged kliimamuutuste jalus Autor/allikas: M. Buschmann/Wikimedia Commons
Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.
Mida on viigerhülgel eluks vaja? Rohkelt kala ja natuke limuseid kõhutäiteks. Külmi talvi ning rikkalikult rüsijääd, kuhu emased saaksid kaevata poegimiskoopad.

Isegi kui toitu leidub, siis üha soojemaks muutuvad talved võivad viigrid välja suretada.

Sellisele nukrale järeldusele jõudis hülgeuurija Mart Jüssi, kes kaitses doktoritöö, milles analüüsis kliimamuutuste mõju kolmele erinevale hülgeliigile – Läänemeres elutsevale hallhülgele ja viigrile ning kaspia hülgele. Teda huvitas, kuidas mõjutab soojenev ilmastik hüljeste sigimist ja ellujäämisvõimalusi.

Läänemere ja Kaspia vahele jääb tuhandeid kilomeetreid ning need asuvad erinevates kliimavöötmetes. Ometi on kahel veekogul palju sarnasusi nagu ühesugune suurus, sügavusmustrid ja soolsuse muutumine põhja-lõuna suunas.

Sarnane on ka inimmõju, mis on viimase saja aasta jooksul üha suurenenud.

Kaspia merel hakkasid 19. sajandi lõpus liikuma naftattankerid. Samal ajal algas Läänemere hüljeste elupaikade killustumine. 1894. aastal ehitati Saaremaa ja Muhu vahele Väikese väina tamm, mis lõikas ära mereimetajate läbipääsu Riia lahte.

Praegu on Läänemere muredeks eutrofeerumine ja ülitihe laevaliiklus. Kaspia mere tervist ohustavad nii naftatööstus kui võõrliigid.

Üsna sarnane on ka hüljeste eluolu. Kaspia meres elutsev hülgeliik elab täielikus eraldatuses. Ka Läänemere loivaliste liikumisvõimalused on piiratud, sest veekogu on Atlandi ookeaniga ühenduses vaid kitsaste Taani väinade kaudu.

Mõlemas veekogus on elukeskkonna tingimused üsna äärmuslikud. Suvel on mered ülisoojad, talvel külmad. Vee kõikuv temperatuur ja hapnikusisaldus muudab pisiloomastiku arvukust ning see mõjutab hüljeste toidulauda.

Kõik Jüssi uuritud hülgeliigid on jääga seotud, sest nende levilad külmuvad talvel täielikult või osaliselt kinni. Merejää on ajutine, kuid väga olulise tähtsusega elupaik.

Uuritud liikidest kõige paindlikum on hallhüljes, kelle erinevad asurkonnad võivad poegida nii jääl kui maismaal.

Läänemere viiger poegib ainult jääl. Kaspia hüljeste kohta on teada, et Kaspia mere idarannikul poegivad üksikud emasloomad liivarandadel. Enamus hülgeemasid eelistab järeltulijad ilmale tuua siiski jää peal.

Doktoritöös leidis Jüssi, et hüljeste jääga seotud sigimisstrateegia võib kiirete kliimamuutuste tõttu osutuda hoopistükkis kahjulikuks.

Ebastabiilsetes jääoludes sünnivad nõrgad hülgepojad. Üksikud jääga kaetud merealad muutuvad ökoloogilisteks lõksudeks – sinna koguneb poegima palju viigriemasid, noored hülged aga meelitavad kohale kiskjaid ning röövlinde.

Läänemere lõunaosa viigrite ja Kaspia hüljeste asurkondi ohustab juba mõnekraadine soojenemine. Tõenäoliselt kaovad lõunapoolsemad viigripopulatsioonid üsna lühikese aja jooksul.

Hallhüljes on paindlikum ning suudab jäävabadel talvedel sigida ka väikestel laidudel.

Siiski kahandab jää puudumine ka selle liigi levikuala. Kliima soojenedes ja meretaseme tõustes võivad poegimiseks sobivad väikesaared jääda vee alla.

Inimtegevus võimendab keskkonnamuutusi veelgi. Hülgeid mõjutab nii reostus, häirimine kui liigne kalapüük.

Hülgeid saab neid häirimata vaadelda Vilsandi rannakaamerast.

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: