Maa elanikud tarvitavad üha rohkem elektrienergiat. Üritame küll olla säästlikumad, kuid ennustuste kohaselt vajame 2030. aastal siiski ligi 12 teravatti energiat. 2008. aastal tarbis inimkond 15 teravatti energiat, prognoosi kohaselt rahvastik küll kasvab, samas energiasäästu arvelt peaks tarbimine vähenema.

Õnneks on meie planeedil piisavalt tuult, mille abil saab kerge vaevaga piisaval hulgal energiat toota, näitas Stanfordi ülikooli kliimamudel.

Arvutisimulatsioonid on näidanud, et suurtes tuuleparkides võivad tuulikud hakata üksteise tööd takistama ning mõjutada kohalikku kliimat.

See tekitab tuuleenergia suuremahulise kasutamise suhtes kõhklusi.

Mark Jacobson püüdis kolmemõõtmelise arvutisimulatsiooni abil kindlaks teha, kui palju on mõtet Maale tuuleparke ehitada, kuidas suur hulk tuulikuid tuule kiirust mõjutab ning milline võiks olla nende mõju ilmastikule - niiskusele, temperatuurile ja pilvede tekkimisele.

Selgus, et uute tuulikute ehitamisega võib tõesti jõuda haripunkti, kus enam ei saada energiat isegi siis, kui järjest uusi tuuleparke rajada. Selleks peaks tuulikute arv olema tohutu, palju suurem kui inimestele on vaja.

Paigutades saja meetri kõrgused tuulikud igale poole maapinnale ja ookeani, on võimalik saada kuni 250 teravatti energiat aastas. Sellest rohkem pole võimalik energiat toota.

Palju mõistlikum on ehitada tuulikud ainult maapinnale ja rannikumerre ning mitte raisata aega Antarktikaga. Sel juhul on võimalik toota aastas ligi 80 teravatti – kordades rohkem kui inimkond vajab.

Jacobsoni sõnul ei nõua ta tingimata igale poole tuuleparke, vaid tahtis näidata, et tuuleenergia abil on võimalik katta inimeste energiavajadust. Uurija kinnitusel on selleks vajaminevatest tuulikutest valmis vaid pisut üle ühe protsendi.

Mudeli järgi suudavad neli miljonit saja meetri kõrgust ja viie megavatise võimsusega tuulikut toota 7,5 teravatti ehk poole inimkonnale vajalikust energiast ega mõjuta oluliselt ilmastikku.

Kaks miljonit tuulikut paigutaks Jacobson vette ja ülejäänud maismaale. Selleks on vaja umbes 900 000 ruutkilomeetrit maapinda. Võrdluseks - maismaad on meie planeedil umbes 149 miljonit ruutkilomeetrit.

Tuuleparkide all olevat viljakat pinda saaks kasutada ka põllumaana või karjatada seal loomi.

Mõistlik on tuuleparke hajutada üle kogu Maa võimalikult avatud ja tuulistesse piirkondadesse – näiteks võiks tuulikuid ehitada Gobi ja Sahara kõrbetesse ning Ameerika suurtele tasandikele.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.