X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Miks pole paljudel planeetidel vett?

Miks pole paljudel planeetidel vett?
Miks pole paljudel planeetidel vett? Autor/allikas: NASA
Gravitatsioonilistel mõjudel tekkiv soojus muudab paljud taevakehad kuumadeks kõrbeteks.
Inimesele tuntud ehitusega elusolendid saavad eksisteerida seal, kus on piisavalt soe ja leidub vedelas olekus vett.  Kuid paljudel planeetidel võivad esineda nii tugevad looded, et sisehõõrdumisel tekkiv soojus on kogu vee ära aurustanud, oletavad Washingtoni ülikooli teadlased.

Eluks sobivate planeetide otsingul hindavad astrobioloogid eelkõige seda, kui lähedal asub taevakeha oma tähele. Kui see kaugus on liiga suur, siis on planeet ilmselt külm ja jäine.

Kui planeet tiirleb oma tähe lähiümbruses, võib seal elusorganismidele olla liiga kuum ning vesi on ilmselt ära aurustunud.  Päikesesüsteemis peetakse selliseks vee kaotanud  planeediks Veenust.

Nüüd esitasid Washingtoni ülikool teadlased hüpoteesi, et lisaks tähest eralduvale kuumusele võivad planeedi veest ilma jätta ka looded. Need esinevad kõikide gravitatsioonilises vastasmõjus olevate taevakehadel,

Tõus ja mõõn, mida me Maal kogeme, tekivad Kuu ja Päikese gravitatsioonimõjude tõttu.  Kuigi ookeanis muutub veetase mitme meetri võrra, on Maa looded siiski üliväikesed.

Näiteks Jupiteri kaaslasel Europal esinevad looded on maistest ligi tuhat korda tugevamad.

Loodete käigus tekkival sisehõõrdumisel eraldub suur hulk soojust. Just see võib olla põhjuseks, miks paljudel planeetidel pole vett.

Astrobioloog Rory Barnesi sõnul peaks seda võimalust hindama kõikide keskmise suurusega tähtede puhul. Väga massiivsete ja kuumade Päikesele sarnanevate tähtede puhul ei saa loodeid planeetide veekaotuses süüdistada.

Loodete tugevus väheneb kaugemal asuvate kehade vahel kiiresti. Et hõõrdumisel tekkiv soojus saaks hakata mõju avaldama, peaks planeet asuma sellisele tähele väga ligidal ning juba kõrge kuumus muudaks selle eluks täiesti kõlbmatuks.

Kõige tavalisemad niinimetatud peajada tähed ning ka pruunid ja valged kääbused võivad planeetidel tekitada piisavalt tugevaid loodeid. Kõik need taevakehad pakuvad astrobioloogidele suurt huvi. Madal kuumus lubab läheduses olevatel planeetidel olla suhteliselt Maa-sarnased.

Kuid Barnesi arvates võib suur osa sellistest planeetidest olla kuivad ja elutud. Uurija sõnul võivad looded muuta planeetide orbiiti ja need pärast vee kaotamist kaugemale kanda. Nii võib olla raske aru saada, millised tingimused taevakehal valitsevad.

 

Toimetaja: Piret Pappel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: