Miks pole paljudel planeetidel vett?

Eluks sobivate planeetide otsingul hindavad astrobioloogid eelkõige seda, kui lähedal asub taevakeha oma tähele. Kui see kaugus on liiga suur, siis on planeet ilmselt külm ja jäine.
Kui planeet tiirleb oma tähe lähiümbruses, võib seal elusorganismidele olla liiga kuum ning vesi on ilmselt ära aurustunud. Päikesesüsteemis peetakse selliseks vee kaotanud planeediks Veenust.
Nüüd esitasid Washingtoni ülikool teadlased hüpoteesi, et lisaks tähest eralduvale kuumusele võivad planeedi veest ilma jätta ka looded. Need esinevad kõikide gravitatsioonilises vastasmõjus olevate taevakehadel,
Tõus ja mõõn, mida me Maal kogeme, tekivad Kuu ja Päikese gravitatsioonimõjude tõttu. Kuigi ookeanis muutub veetase mitme meetri võrra, on Maa looded siiski üliväikesed.
Näiteks Jupiteri kaaslasel Europal esinevad looded on maistest ligi tuhat korda tugevamad.
Loodete käigus tekkival sisehõõrdumisel eraldub suur hulk soojust. Just see võib olla põhjuseks, miks paljudel planeetidel pole vett.
Astrobioloog Rory Barnesi sõnul peaks seda võimalust hindama kõikide keskmise suurusega tähtede puhul. Väga massiivsete ja kuumade Päikesele sarnanevate tähtede puhul ei saa loodeid planeetide veekaotuses süüdistada.
Loodete tugevus väheneb kaugemal asuvate kehade vahel kiiresti. Et hõõrdumisel tekkiv soojus saaks hakata mõju avaldama, peaks planeet asuma sellisele tähele väga ligidal ning juba kõrge kuumus muudaks selle eluks täiesti kõlbmatuks.
Kõige tavalisemad niinimetatud peajada tähed ning ka pruunid ja valged kääbused võivad planeetidel tekitada piisavalt tugevaid loodeid. Kõik need taevakehad pakuvad astrobioloogidele suurt huvi. Madal kuumus lubab läheduses olevatel planeetidel olla suhteliselt Maa-sarnased.
Kuid Barnesi arvates võib suur osa sellistest planeetidest olla kuivad ja elutud. Uurija sõnul võivad looded muuta planeetide orbiiti ja need pärast vee kaotamist kaugemale kanda. Nii võib olla raske aru saada, millised tingimused taevakehal valitsevad.
Toimetaja: Piret Pappel