Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma ({{commentsTotal}})

Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma
Emase terror hävitab paljastuhnuri sperma Autor/allikas: Liana Maree
Ühiselulise närilise seemnerakud ujuvad kehvasti.

Aafrika idaosas elutsevad paljastuhnurid  (Heterocephalus glaber) on kummalised nii välimuse kui eluviisi poolest. Karvutud poolpimedad närilised elavad kolooniatena, mille struktuur sarnaneb sipelgapesale või mesilastarule.

Sigib vaid üks emasloom, kes valib endale sigimispartneriteks kuni kolm isast. Ülejäänud koloonias elutsevad loomad  ei sigi, vaid teevad tööd – kaevavad urge, otsivad toitu või tõrjuvad madusid. Karjaliikmed tunnevad üksteist ära erilise lõhna abil.

Selline ühiselulisus on imetajate hulgas ainulaadne. Lisaks on paljastuhnurid tundetud valu suhtes ning nende kehas ei teki vähirakke. Loomad taluvad hapnikupuudust ega suuda ise oma kehasoojust reguleerida. Oma väiksuse kohta elavad nad väga vanaks  - ligi kolmekümne aastaseks.

Nüüd selgus, et ka paljastuhnurite seemnerakud on erilised.  Spermid ujuvad nii kehvasti, et rakubioloogide arvates peaks tuhnuritel  olema järglaste saamisega suuri raskusi.

Lääne-Kapimaa ülikooli zooloogid uurisid Keenias elavaid paljastuhnureid.  Teadlased võtsid proove erineva staatusega isasloomadelt – nii sellistelt, kes kolooniat valitseva emasega paaritusid kui ka lihttöölistelt.

Selgus, et kõikide isaste paljastuhnurite seemnevedeliku kvaliteet oli ühtlaselt madal. Ujuda suutis kuni 15 protsenti seemnerakkudest. Vaid üks protsent kõikidest spermidest oli võimeline liikuma kiiresti. Ühelgi teisel imetajaliigil pole need näitajad nii madalad.

Tuhnurite seemnerakud on nõrgukesed ja lühikese sabaga, pärilikkusaine pole tuumaks korralikult kokku pakitud ning mitokondrid paigutuvad hajusalt. Lisaks puuduvad spermi sabal katted, mis aitavad emase suguteid läbida.

"Kui koloonia elu juhtiv emane on endale sobivad isased välja valinud, siis hoiab ta karja üsna vägivaldse käitumisega vaos. Tundub, et paljastuhnurite isasloomade vahel pole konkurentsi ja selle tõttu  on spermatosoidid muutunud väga nõrgaks.  Üllataval kombel saavad tuhnurid üsna palju järglasi," selgitas uurimuse autor Gerhard van der Horst.

Uurimus ilmus ajakirjas BMC Evolutionary Biology.

 

Toimetaja: Piret Pappel



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: