Üks sõna käib ringi mööda maailma – inglise keeles geoengineering, eesti keeli geotehnika või Maa parandamine.

Nii maailma teadus- kui ka poliitilistes ringkondades levib pessimism, et fossiilsete kütuste kasutamist ei õnnestu vajalikul määral piirata ning maakera kliima soojenemine jõuab sel sajandil piirini, kus inimestel on väga raske teha midagi muud, kui leppida kaose, hävingu ja haigustega, mida see protsess endaga kaasa toob.

Seega on vaja midagi teha. Mida? Midagi nii suurt ja võimast, mis tõesti suudaks mõjutada maakera kliimat.

Tegutsemisvariante on kaks. Päike soojendab Maad. Aga kui siin läheb liiga soojaks, siis tuleb püüda päikesevalguse eest varju otsida. Kas ehitada kosmosesse hiiglaslikke peegliparvi, pihustada atmosfääri väävliosakesi, mis päikesevalgust tagasi peegeldaksid, või püüda ookeanide kohale rohkem pilvi tekitada?

Teine tegur kliima soojenemises on süsinikdioksiid, mis hoiab soojust maakera atmosfääris lõksus, tekitades kasvuhooneefekti. Lahendusena tuleks süsinikdioksiid kinni püüda: kasvatada rohkem puid või vetikaid ning seejärel kasvuhoonegaas kindlasse kohta maha matta.

Teadlaste peades valminud kavade mastaapsus ületab hetkel tublisti kõik selle, millega inimkond on senini suutnud hakkama saada. Seetõttu nõuab geo-engineering või Maa parandus üleilmseid kokkuleppeid, mida isegi palju väiksemates asjades on ülikeerukas saavutada.

Teema ei piirdu enam ammu üksnes fantaasialembeste teadushuviliste vestlusklubide või ulmesõprade õllelaudade jutuainega. Aprilli algul teatas USA presidendi Barack Obama teadusnõunik John Holdren, et kliima jahutamiseks võiks kaaluda atmosfääri ülakihtidesse peenosakeste pihustamist, mis päikesekiiri tagasi peegeldaksid. “Me ei saa endale lubada luksust... ja välistada mõne väljapakutud ettepaneku,” ütles ta.

Ka tema sõnul ei suuda ei USA ega teised riigid üleilmset kliima soojenemist piisava kiirusega ohjeldada. Pooletunnise intervjuu jooksul võrdles Holdren kliima soojenemist kahel korral olukorraga, kui sõidetakse uduse ilmaga autos, millel on kehvad pidurid.

Holdreni väljaütlemised põhjustasid tohutu vastukaja ning päev hiljem esines ta selgitusega, öeldes, et kuigi ta on Valges Majas tõstatanud arutelude käigus ka geotehnika lahendusi, ei tähenda see seda, et USA administratsioon endiselt nende lahenduste kasutamist tõsiselt kaaluks.

Looduskaitseorganisatsioonid on üldjoontes reageerinud geo-engineeringu teemadele äärmiselt vastumeelselt.

Geotehnikana määratletavad rakendused on olnud kõne all nii USA Teaduste Akadeemias kui Briti parlamendi alamkoja komisjonides. Selleta ei saadud läbi ka märtsis Kopenhaageni kliimakohtumisel.

Ükski pakutud lahendustest pole ilma ülitõsiste riskideta. Üksi neist pole eriti odav. Mitmete teostumiseks võib kuluda aastakümneid.

Esimesed väikesemahulises katsed on käimas ning mõnel juhul töötatakse plaane läbi mudelitena. Keegi ei tea, kas Maa parandamine kunagi ka nende plaanide alusel ette võetakse.

Seniks võib aga igaüks ise väikeses mahus planeeti parandada proovida. Näiteks soovitatakse oma maja katus värvida heledaks, et päikesevalgus tagasi peegelduks.

Vana soovitus, kui oled istutanud oma elus ühe puu, siis pole see asjata elatud elu, peab samuti endiselt paika.

Artikkel ilmus ajakirjas Tarkade Klubi.