Üldjuhul vähendab igasugune majanduslik ja poliitiline ebastabiilsus turistide arvu, kuid järjest rohkem leidub neid turiste, kes otsivad just rahutuid piirkondi. Peale sõda võib juhtuda, et kohalikud pole võitjate tegevusega rahul ja kui elu ei lähe paremaks kui enne sõda, võib puhkeda uus konflikt. Konfliktide taaspuhkemise ja mujale kandumise vältimiseks annavad arenenud riigid kriisikolletele elujärje parandamiseks arenguabi, kuid mis ei jõua korruptsiooni tõttu sageli abivajajateni.

Lisaks majanduslikele probleemidele tunnevad konfliktijärgse piirkonna elanikud ennast sageli muust maailmast kõrvale jäetuna ja nende elust huvituv turist võib olla neile lisaks materiaalsele toele ka oluliseks emotsionaalseks toeks ning väärtushinnangute ümberkujundajaks.

Uuringud näitavad, et kriisikolletesse reisivad turistid pole mitte ainult adrenaliini otsivad mehed, vaid nende seas on ka piisavalt romantikat otsivaid naisi. Põhiliseks motiivideks on olla konfliktijärgses piirkonnas esimesed. Näha oma silmaga, mida on näidanud meedia, minna kaugemale stereotüüpidest ja tutvuda kohalikega. Lisaks sellele on turistid tavaliselt need inimesed, kes eelistavad humanitaarabi organisatsioonidele annetamise asemel viia ise raha nendeni, kes seda vajavad ja turismiteenuse näol ka selle teenimiseks vaeva näevad.

Kindlasti on konfliktijärgsesse piirkonda reisimine riskantne, kuid kui teha põhjalik ettevalmistus ning külastada piirkonda peale konflikti, mitte selle ajal, pole riskid suuremad, kui Pariisi või Berliini külastamisel. Iga turisti kulutatud euro ja poetatud naeratus aitab parandada kohalike inimeste elujärge ja ära hoida uue konflikti puhkemise st nii aitabki turism rahu tagada.

Turismi on üks parimaid purustatud majanduse taastajaid, sest seda on võimalik käivitada ilma igasuguste investeeringuteta st näidata turistele seda, mis sõda on teinud.

Vaatamata sõjategevusele külastab näiteks Afganistani aastas umbes 20 000 turisti.Paljud Briti turistid on valmis paarinädalase Afganistani reisi eest kulutama 6000 naela.