Helide peale ärritumine on tuvastatav närvihäire
Kas teid võib ajada mõnikord raevu, kui keegi teie kõrval süües matsutab, juues luristab, kõrvaklappide vahelt tasast tümpsu lekitab, uksega lõksutab või kummaliselt köhatab? Mõnda inimest igal juhul ajab ja isegi väga. Seejuures ei ärrita neid inimesi mitte igasugune heli, vaid igaühte mingi teatav valik helisid.
Tegemist on seisundiga, mis on nimeks saanud misofoonia. Ametlikult seda seisundit haiguseks klassifitseeritud pole ja seda on üsna vähe uuritud ka teaduslikult. Misofooniat on peetud pigem üldise ärrituvuse või ärevuse kaasnähteks.
Nüüd aga on briti teadlased avastanud, et misofoonial on tegelikult täiesti selge füsioloogiline põhjus. Sukhbinder Kumar Newcastle`i ülikoolist ja ta kolleegid vaatlesid magnetresonantskuvamise meetodil nii misofooniaga kui ka ilma misofooniata inimeste ajutegevust ja lasid neil kuulata mitmesuguseid ärritavaid ja mitteärritavaid helisid.
Selgus, et misofoonia all kannatavatel inimestel esines närvitalitluse eripärasid otsmiku- ja oimusagara vahelise külgvao piirkonnas, kus toimub emotsioonide töötlus. Kumar ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Current Biology, et just see eripära paistabki põhjustavat teatavat tüüpi helidele nende inimeste väga tugevaid reaktsioone.
Tulemus toetab arusaama, et misofoonia on ikka päriselt olemasolev tervisehäire, mitte lihtsalt totter tühja-tähja peale ärritumine.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
