Põllundus saabus Läänemeremaadele rahulikult ({{commentsTotal}})

Kui Euroopas tuhandeid aastaid tagasi küttimiselt-koriluselt põllupidamisele-karjakasvatusele üle mindi, siis meie kandis toimus see üsna teistmoodi kui suuremas osas Lääne- ja Kesk-Euroopast.

Lätis elanud kiviaja inimeste DNA proovide analüüs näitab, et Balti piirkonna toonased rahvad võtsid oma aja tähtsad kultuurilised uuendused naaberrahvastelt lihtsalt üle, sellal kui mujal Euroopas, nagu varasematest uuringutest juba teada, kaasnes kultuurimurranguga suures osas ka elanikkonna vahetus. Lähis-Idast Kagu-Euroopa kaudu meie maailmajakku saabunud põllupidajad tõrjusid senised lääne- ja keskeurooplased eelajaloo areenilt minema.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Eppie Jonesiga, kes töötab üheaegselt nii Iirimaal Dublini Trinity College'is kui ka Inglismaal Cambridge'i ülikoolis, ja kuhu meie lõunanaabrite esindajana kuulub Gunita Zarina Riiast Läti ülikoolist, kirjutab ajakirjas Current Biology viie kuni kaheksa tuhande aasta vanustest koljudest võetud DNA põhjal, et tänapäeva Läti aladele ei jätnud tollal Euroopasse saabunud lähisidalased mingitki olulist geneetilist jälge.

Tulemus sobib kokku arheoloogilise andmestikuga, mille järgi võib arvata, et Läänemeremaadel võeti niinimetatud neoliitilise revolutsiooni toodud uuendused põllunduse, karjanduse ja keraamika alal kasutusele pikema üleminekuaja jooksul kui Lääne- ja Kesk-Euroopas. Seegi viitab pigem siinse kandi rahvaste korralisele suhtlusele ja kaubavahetusele naabritega kui seniste elanike järsule asendumisele sisserändajatega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: