Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata? ({{commentsTotal}})

Hõbedane vaip viidikatest.
Hõbedane vaip viidikatest. Autor/allikas: Instagram @tartuuniversity/Postitas Kristiina Hommik

Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

Kuidas planeerida ja arendada meremajandust ajal, mil nõudlus mereruumi järele on suur ja kiiresti kasvav? Kuidas teha seda nii, et säiliks mõistlik tasakaal majanduse ja keskkonna vahel? Just sellistele küsimusele otsib vastust Eesti-Soome ühisprojekti Plan4Blue.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi meresüsteemide osakonna juhataja Robert Apsi sõnul on koostöö Eesti ja Soome teadlaste ja ametkondade vahel põhiline eeldus mereruumi planeeringu piiriüleste keskkonnahoidlike lahenduste leidmisel. Seda eriti just kahe riigi vahele jäävas Soome lahes ning Turu saarestikku ja Ahvenamaa isaosa hõlmavas Saaristomeres.

Plan4Blue sai alguse 2016. aasta oktoobris ja selle raames analüüsitakse Soome lahe ja Saaristomere mereruumi ja rannikualade meremajanduse hetkeolukorda. Tulemuste põhjal hinnatakse erinevate sektorite majanduslikku potentsiaali piirkondlikku arengusse panustamisel.

Ühisprojekt on mõeldud toetama ja piiriüleselt siduma Eestis ja Soomes toimuvaid mereruumi planeerimise protsesse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist tulenevalt on liikmesriigid kohustatud aastaks 2020 vastu võtma oma mereruumi planeeringud. Säärane otsus toetab Euroopa Liidu ühise merenduspoliitika eesmärkide saavutamist.

Uudse lähenemisena seostakse planeeringute keskkonnadimensioon oluliste ökosüsteemiteenuste majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund, mille esimeseks kvalitatiivseks tunnuseks on bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus ja selle säilimine.

“Elurikkuse kaudu pakub loodus inimestele eluks vajalikke hüvesid – ökosüsteemiteenuseid,” sõnas Robert Aps.

“Siia kuuluvad reguleerivad ja säilitavad teenused – eluringi hoidmine, loodusliku energiavoo ja bioloogilise aineringe tagamine Läänemere ökosüsteemi tasandil. Varustavate teenuste näiteks on inimese poolt kasutatava kalavaru biomass. Kultuuriteenusteks on looduslikud tingimused puhkamiseks, teadus- ja õppetööks ning pühapaikade, kultuuri ja muinsusmälestiste külastamiseks,” rääkis ta.

Projekti Plan4Blue rahastavad Euroopa regionaalarengu fond ja keskkonnainvesteeringute keskus. Projekti eelarve on 1 997 882 eurot. Projektis osalevad MTÜ Balti keskkonnafoorum, Tartu ülikool, Soome keskkonnainstituut, Turu ülikool ja Helsingi-Uusimaa ning Edela-Soome maakonnaliidud. Kaasa löövad ka Eesti rahandusministeerium ja Harju, Ida-Viru ning Lääne-Viru maavalitsused.

 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: