Ordoviitsiumi elurikkus kasvas plahvatuslikult ka meteoriidipommituseta ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus 10-kilomeetrise läbimõõduga Maad tabavast asteroidist.
Kunstniku nägemus 10-kilomeetrise läbimõõduga Maad tabavast asteroidist. Autor/allikas: Don Davis/Nature

Umbes 471 miljoni aastat tagasi ilmus ookeanidesse lühikese aja vältel rohkem uusi loomaliike, kui peaaegu kunagi varem terve planeedi ajaloo vältel. Rootsi ja taani teadlaste värske uuring kummutab nüüd populaarse hüpoteesi, et ordoviitsiumi radiatsiooni taga oli tihe meteoriidisadu.

"Selle käisid tegelikult välja mõned mu kolleegid 2008. aastal. Seejärel hakkas see kirjanduses oma elu elama. Sellest ajast saadik on ordoviitsiumi puudutavaid uurimusi praktiliselt võimatu lugeda, ilma et seda silmapaistvat hüpoteesi ei näeks," märkis uurimuse juhtivautor Anders Lindskog Lundi ülikoolist ERR Novaatorile. Lindskogi hinnangul on hüpoteesi populaarsus mõistetav. Varasemate hinnangute kohaselt langes tihedama meteoriidipommituse periood bioloogilise mitmekesisuse kasvuga kokku suhteliselt hästi. Oma roll oli selle juures määramatusel.

Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.

"Parimate varem kasutatud meetodite alusel asusid Maa suunas saadetud meteoriidid Maa suunas teele 476 ± 6 miljonit aastat tagasi. Meie saame seevastu tulemuseks 468 ± 0,3 miljonit aastat. See on päris märkimisväärne vahe," selgitas doktorant. Teisisõnu sai elurikkuse järsk kasv alguse juba aastaid enne meteoriidisadu.

Järeldus sobitub teiste viimase kümnendi vältel ordoviitsiumi kliima kohta tehtud uute tähelepanekutega. "Varasemalt arvati, et planeet oli praegusest oluliselt soojem. Meile võib küll troopilises kliimas puhkamine meeldida, kuid bioloogilise mitmekesisuse arengu seisukohalt pole see pikas perspektiivis optimaalne keskkond, vaid viib stagnatsioonini," laiendas Lindskog. Malbem kliima pakkus aga uute liikide tekkeks soodsat pinnast.

"Lisaks leidus planeedil väga palju väikesi mandreid, mida ümbritsesid madalad rannikumered. Samal ajal kasvatas nende ruumiline eraldatus erinevate niššide arvu ehk evolutsioonil oli erinevate lahenduste katsetamiseks väga palju sopikesi," lisas doktorant.

Kirsina tordi peal ei elanud Maal veel väga palju erinevat tüüpi liike. Märkimisväärne osa ökoloogilistest niššidest oli veel täitmata. "Nii on väga raske ette kujutada, et nüüdisaegsel küllastunud ökosüsteemidega planeedil võiks näha kunagi sarnast liigilise mitmekesisuse plahvatust," mõtiskles Lindskog.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: