Südamelöögid tõukavad rassismile ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rick Wilking/Reuters/Scanpix

Südame poolt ajju saadetavad signaalid võivad võimendada inimeste negatiivset eelhäälestatust teiste rahvusrühmade suhtes. Kainet mõistust varjutav efekt on piisavalt tugev, et suurendada inimeste poolt tehtavate vigade hulka.

''Rassism on üks ühiskonna kõige vastupidavamaid negatiivseid nähtusi ja saatnud meid ilmselt terve selle ajaloo vältel. Viimastel aastatel on eriti Ameerika Ühendriikides kogutud statistika näidanud näiteks, et politsei laseb mustanahalisi relvituid mehi maha valgetest kaks korda sagedamini,'' nentis uurimust eest vedanud Londoni ülikooli Kuninglikust Holloway kolledži psühholoogiaprofessor Manos Tsakiris ERR Novaatorile. Kuigi inimrühm moodustab rahvastikust vaid kaks protsenti, võib sellesse arvata 40 protsenti politsei maha lastud relvitutest kodanikest.

Samal ajal on eelnevad uuringud viidanud, et kuigi meelte kaudu saabuvat infot töötleb eeskätt aju, on oma sõna sekka öelda ka ülejäänud kehal. Näiteks on leitud, et hirmunud näod paistavad inimestele südamelöökide ajal hirmutavamana. Uues töös otsustas Tsakiris kasutada rassismi uurimiseks eelnevale sarnaseid katseid. Hirmunud nägude asemel näidati valgetele katsealustele häguseid pilte musta- ja valgenahalistest inimestest, kellel oli käes telefon, rahakott vms ese või päris relv. Samal ajal jälgiti nende südame elektrilist aktiivust.

''Kuigi katsealused arvasid mustanahalistele hinnangut andes püsivalt sagedamini, et neil on näiteks asemel käes püstol, ulatus südamelöökide ajal vahe võrreldes valgenahaliste kahtlaste figuuridega kümne protsendini. Teises ülesandes, kus pidid nad sekundi murdosa jooksul otsustama, kas nad tulistaksid teda hirmutavas olukorras, nägime südamelöögi mõju kahel kolmandikul katsealustel,'' sõnas Tsakiris. Kuigi katseseeria igas katses osales keskmiselt 30 inimest, olid tulemused statistiliselt tugevatel alustel.

Paratamatult tekib efekti olemasolust teadlik olles küsimus, kas rassilisi eelarvamusi on võimalik inimestest välja koolitada. ''See on laias laastus see, mida teeb haridus ja tsivilisatsioon. See pole uus mõte. Juba Freud kirjeldas, et loomadena kannustavad meid meie instinktid, mis on küllaltki primitiivsed, kuid meil on võimalus neist teadlikuks saada ja kontrollprotsesse kasutades saame instinktide negatiivse mõju meie käitumisele tahaplaanile suruda,'' mõtiskles Tsakiris.

Haridusele lisanduvad aga eelhäälestuse loomiseks terve rida ühiskondlikke otsuseid. Stereotüüpidest küllastunud ühiskondades on seeläbi raske näha, et need automaatseid reflekse kuidagi ei mõjutaks. ''Paraku on instinktiivse ja kaalutletud käitumise vahel kerge ajaline vahe. Automaatsed protsessid on tüüpiliselt kõrgemat kognitiivsest võimekust nõudvatest kontrollprotsessidest palju kiiremad,'' nentis psühholoog. Seda suurem tähtsus on seega politseinike, sõdurite ja kirurgide põhjalikul väljaõppel.

Tsakiris lisas, et töörühma kirjeldatavad mehhanismid on inimestesse sisse kodeeritud ja aidanud liigil tervikuna elus püsida. ''Kuid negatiivsed stereotüübid, mille loob meie kultuur, pole meisse sisse ehitatud. Me ei sünni rassistina, vaid mehhanismiga, mis võimaldab meie südamel meie ajuga suhelda. Kultuurilised ja sotsioloogilised stereotüübid tungivad aga kõikjale. Võib öelda, et nad kaaperdavad nii mehhanismi kui ka selle neurofüsioloogilised alused,'' leidis professor.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: