Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda ({{commentsTotal}})

Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

Doktoritöö uuris Eesti ning erinevate "võõraste" ja "vaenlaste" rühmade, sh vene valgete liikumise esindajate, kohalike venelaste ja eesti kommunistide-nõukogude mõjuagentide vastastikuseid seoseid. Väitekirja peamise järelduse kohaselt pole võimalik rääkida Eesti karikatuuris propagandast selle täielikus mõttes ehk metoodilisest, teadlikust ja sihipärasest "vaenlase" kuju loomisest. Pigem esitlesid kunstnikud ümberringi toimuvat: üritusi ning "üles" ja "alla" kõikuvat meeleolu.

"Toonane Eesti nägi ja tunnetas Nõukogude Liidust tulenevat ohtu, mis sai 1940. aastal ka tegelikkuseks. On põhjust arvata, et kohalikud omavalitsused ja enamik inimesi Eestis jagasid arvamust, mille kohaselt oli meie idanaaber (ja on siiani) potentsiaalne agressor," tõdes Nael. Töös analüüsitud materjal näitab, et venelasi puudutavad teemad olid olulisel kohal toonases Eesti ajakirjanduses tervikuna ja eriti poliitilises karikatuuris.

Sõdadevahelist Eesti ajakirjandust iseloomustas töö kohaselt kuvandite mitmekesisus, vaenulike meeleolude kinnistumine ning tugeva, ettearvamatu ja ohtliku naabri vaenuliku kuju üksikasjalik kujutamine.

Erinevalt diktaatorlike režiimide, näiteks Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa propagandast, kus oli poliitiline karikatuur täielikult võimude kontrolli all, said eesti kunstnikud toimetada oma tegemisi kuni 1930ndate alguseni enamjaolt eriliste piiranguteta. "Kui totalitaarsed riigid kasutasid huumori hävitavat potentsiaali täisvõimsusel oma eesmärkide saavutamiseks, siis Eesti oli karikaturismiga seoses palju demokraatlikum," leidis Nael

Doktoritöö "Иллюстрированный «враг»: образ русского «врага» в печатных изданиях межвоенной Эстонии" ("Illustreeritud vaenlane: vene vaenlase kujund Eesti sõdadevahelises meedias") ja selle avalik kaitsmine toimub 20. jaanuaril algusega kell 12 TLÜ auditooriumis M-648 (Uus-Sadama tn 5). Töö juhendaja on TLÜ vanemteadur Aurika Meimre, oponendid Eesti kunstiakadeemia professor David Vseviov ja Norra Arktika ülikooli professor Andrei Rogatschevski. Väitekirja saab lugeda TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: