Aeglane ja kiire rääkija annavad ühepalju informatsiooni ({{commentsTotal}})

Meeste ja naiste kõne kiirus on erinev
Meeste ja naiste kõne kiirus on erinev Autor/allikas: Flickr Creative Commons/ Tanakawho

Rääkimise eesmärk on kommunikatsioon, mitte kiire rääkimine. Uus uuring näitab, et vahet pole kui kiiresti me räägime, edastatava informatsiooni kogus on ikkagi ligikaudu sama, kuna tempokama jutu iga lausung sisaldab vähem teavet.

Browni ülikooli professori Ureil Cohen Priva uuring vihjab, et meie kõne kiirus ei mõjuta edastatava teabe mahtu. Me ei anna kiiremini või aeglasemalt rääkides rohkem või vähem informatsiooni.

Kiiresti rääkijad kasutavad tavalisemaid sõnu ja lihtsamat lauseehitust, samas kui aeglasemalt rääkijad kasutavad haruldasemaid, ootamatumaid sõnu ning keerukamaid väljendeid.

Uuring annab vaid vihjeid, miks vestluse kiirus ei suurenda teabe mahtu. See võib tuleneda sellest, et kõnelejal on raskusi kiiresti teabe sõnastamise ja välja ütlemisega või ka sellest, et kuulajal on raske liiga kiire tempoga antud teavet läbi töödelda ja mõista.

Erinevad korpused, sama tulemus

Andmete kogumiseks analüüsis Priva kaht erinevat vestluste kogumit: Switchboardi korpust, mis sisaldab 2400 telefonivestlust ja Buckeye korpust, kus on 40 pikka intervjuud. Kokku hõlmas uuring 398 inimese juttu.

Teadlane mõõtis kõnelejate teksti infomäära (kui palju leksikaalset ja struktuurilist teavet edastati kui pika ajaga) ning nende jutu kiirust (kui palju nad selle aja jooksul rääkisid). Lisaks võrdles ta seda, kui palju aega kulus inimestel keskmiselt iga sõna ütlemisele ja kui palju kasutasid nad passiivi. Samuti võttis ta arvesse rääkijate vanust, sugu, vestluspartnerite jutu kiirust ja teisi tegureid.

Kokkuvõttes leidis teadlane mõlemas teineteisest sõltumatus andmekogumis ühesuguse statistiliselt olulise seose – kõne kiiruse suurenedes hakkas informatsiooni hulk vähenema.

Sooline erinevus pakub sotsiaalse selgituse

Priva leidis seoses rääkijate sooga tähtsa erinevuse, mis võib pakkuda selgituse, miks on meie jutu infomaht piiratud. See võib tuleneda sotsiaalsest survest arvestada kuulajaga.

Mehi ja naisi võrreldes selgus, et sama kõnekiiruse juures edastavad mehed rohkem informatsiooni. Pole aga põhjust arvata, et informatsiooni edastamise võimet mõjutaks kõneleja sugu. Selle asemel pakub teadlane hüpoteesi, et naised kalduvad rohkem hoolima sellest, et kuulaja saaks aru, millest ta räägib. Ka teised uuringud on näidanud, et naised arvestavad rohkem vestluspartneriga ja teevad dialoogi käigus tagasisidehäälitsusi, näiteks “mhmh”, et väljendada teise mõistmist.

Värske uuring võib aidata selgitada, kuidas inimesed oma väljendeid vormivad. Üks hüpotees on see, et inimesed otsustavad, mida nad tahavad öelda, ja siis aeglustavad haruldasemate ja raskemate sõnade ütlemisel kõne kiirust (st kui on jutt keerulisem, siis on jutt ka aeglasem). Priva uuring kattub aga hüpoteesiga, et üldine kõne kiirus määrab ka sõnade ja lauseehituse valiku (st kui on jutt kiirem, siis on selle sisu ka lihtsam).

Toimetaja: Virgo Siil



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: