Riskivalmiduse vähenemine taandub muutustele aju struktuuris ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Arnaud Fraioli/Creative Commons

Mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem riske nad tavaliselt võtavad. Kuigi tendentsi võib seostada pealiskaudselt ka lihtsalt vanemaks ja targemaks saamisega, viitavad nüüd aju-uuringud, et seda võib seostada hallaine ruumala vähenemisega.

''Paljud käitumuslik katsed on varem näidanud, et inimeste riskivalmidus hakkab vananedes langema. Näiteks muutuvad nende otsused konservatiivsemaks, kui asi puudutab raha. Seni pole seda aga seostatud ühegi kindla neurobioloogilise või vanusega seostud muutustega ajus,'' märkis uurimuse esimene autor Michael Grubb Connecticutis asuvast Trinity kolledžist. Paari aasta eest ilmus aga töö, mis seostas riskivalmidust aju hallaine hulgaga. Samal ajal oli aga teada, et hallaine ruumala hakkab vananedes vähenema.

''Selles suhtes oli tegu küllaltki sirgjoonelise hüpoteesiga,'' lisas ajuteadlane. Ennustuse proovile panemiseks värbas Grubb kaaslastega poolsada uurimisalust vanuses 18—88. Katseisikutel paluti teha valik, kas saada kindlalt viis dollarit või võita kuni 120 dollarit. Inimese täpse riskitaluvuse määramiseks muudeti potentsiaalset võidusummat.

Uuring näitaski, et riskivalmidus seostus tugevalt aju hallaine hulgaga parema kiirusagara tagaosas. ''Ajuosa on seostatud varasemates uuringutes just riskide hindamise ja võtmisega ning tõenäosusi puudutavate arvutuste tegemisega. Kuigi antud juhul ei saa me kindlalt öelda, millist funktsiooni see täpselt täidab,'' selgitas Grubb. Sellest võiksid andma üksikasjalikumad funktsionaalse magnetresonants tomograafi all tehtavad uuringud.

Samuti pole veel täiesti kindel, mis hallaine ruumala vähenemise taga täpselt on. ''Kuid on mitmeid häid hüpoteese. Näiteks saab seda selgitada sünapside tiheduse kasvuga või üksikute neuronite suuruse muutumisega,'' märkis ajuteadlane. Küll annab aga uuring mõista, et inimeste riskivalmidus pole vanusega rangelt seotud ja ei vähene kõigil muutumatu kiirusega.

''Pikemas perspektiivis on ehk rohkem inimesi kaasates võimalik seostada hallaine hulka näiteks tervise ja sotsiaaleluga seonduva riskikäitumisega,'' mõtiskles Grubb.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: