Kaugel eksoplaneedil sajab vääriskive ({{commentsTotal}})

Foto: Mark Garlick/Warwicki ülikool

Maast tuhande valgusaasta kaugusel asuval hiiglaslikul eksoplaneedil HAT-P-7b puhuvad tugevad tormituuled ning sajab tõenäoliselt safiire ja rubiine, viitavad Kepleri kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused.

''Meie enda gaasihiidude põhjal võib kindlasti oodata, et Päikesesüsteemist väljaspool asuvatel planeetidel on oma ilm, kuid mis seal päris täpselt toimub, ei saa me veel öelda,'' nentis uurimuse esimene autor David Armstrong Warwicki ülikoolist. HAT-P-7b'lt Maani jõudva valguse põhjal võib aga sellegipoolest öelda, et sellel puhuvad tõenäoliselt tuuled, mille kiirus küündib kilomeetrini sekundis. Maa võimsaimate orkaanide nähtavate tuuleiilide kiirus jääb tavaliselt alla 300 km/h.

Tuulte olemasolu kinnitamiseks lähtus Armstrong kolleegidega tähelepanekust, et planeedi heledad piirkonnad muudavad aja jooksul asukohta. Kuna aga planeet ise Maa suhtes ei pöörle, ei saa seda seletada aga näiteks sellega, et erinevatel ajahetkedel paistavad Maalt kätte lihtsalt selle erinevad piirkonnad. Töörühm näeb süüdlasena muutuvat ilmastikku.

''Kui planeedil puhuvad tugevad tuuled, lükkavad nad pilvi ühele poole ja sealt peegeldub Maa suunas rohkem valgust. Kui tuuled on nõrgemad, on pilvi vähem, kuid siis kiirgab planeedi pind rohkem (infrapuna)valgust, kuna on sedavõrd tuline,'' selgitas Armstrong.

Jupiterist umbes 40 protsenti suurema eksoplaneedi pinnatemperatuur tähepoolsel küljel ulatub enam kui 2500 kraadini Celsiuse järgi. ''Seetõttu koosnevad ka pilved märksa teistsugustest kondensaatidest, erinevatest mineraalidest, näiteks korundist. Laiemale auditooriumile on selle erinevad vormid teada näiteks rubiinide ja safiiridena. Seega pakuks see kõik väga suurejoonelist vaatepilti, aga ise planeedi pinnal viibimine oleks sõna otseses mõttes põrgulik,'' lisas astronoom.

Oletuste kinnitamiseks peaksid aga astronoomid uurima põhjalikumalt, kui palju erineb planeedi atmosfääri läbinud valgus tähe enda poolt kiiratavast valgusest. Erinevate keemiliste elementide poolt jäetav sõrmejälg on veidi erinev. ''Selle uurimine on tänapäevaste instrumentidega täiesti võimalik. Iseasi, kui palju meil tarvilikku teleskoobiaega taotledes veab või kes meile konkurentsi pakuvad,'' mõtiskles Armstrong.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Astronomy.

Kuula ka Priit Enneti samateemalist teadusuudist.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: