Bakalaureusetudengite kaal kasvab ({{commentsTotal}})

Enam kui kolmandik täiskasvanud eestlastest on rasvunud ehk kehamassiindeksiga üle 30.
Enam kui kolmandik täiskasvanud eestlastest on rasvunud ehk kehamassiindeksiga üle 30. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Esimese kõrgkooli astme lõpetamisega kaasneb mitte ainult diplom, vaid sageli ka lisakaal. Bakalaureusekraadi saanud kogusid tudengiaastatega keskmiselt ligi viis lisakilo ja sellega kaasnevad terviseriskid.

Ajakirjas Journal of Nutrition Education and Behavior ilmunud uuringu autorid jälgisid USA kolledžiõpilaste kaalumuutust nelja kõrgkooliaasta vältel. Ilmnes, et tudengite kaal suurenes iga aastaga.

Uuringu tarvis mõõdeti nii üliõpilaste kaalu kui ka kehamassiindeksit (KMI) tudengi esimesel ja teisel semestril ning uuesti õpingute viimasel aastal. Kehamassiindeks näitab inimese pikkuse ja kehakaalu suhet – seega kui ka tudengid õpingute ajal pikemaks kasvasid, ei moonutanud see kaalukasvuandmeid.

Valimis oli 117 üliõpilast, neist 86 osalesid uuringus õpingute lõpuni, viimastest 58 olid naised, 28 mehed. Keskmine vanus oli 21 aastat.

Õpingute alguses oli uuringus osalenute kehakaal keskmiselt ligi 67 kilogrammi. Viimase aasta lõpuks oli kaal kasvanud 71 kilogrammini.

Lisakaal toob endaga kaasa suuremad terviseriskid. Pea neljandik uuringus osalenud tudengitest oli juba vaatluse alguses ülekaalulised või rasvunud. Lõpetamise ajaks oli jõudnud neist sellesse kategooriasse aga koguni 41 protsenti.

Kaalukasvuga kaasnevad mitmed ohud

Rasvunud noori ohustavad mitmed tervisehädad, näiteks suhkurtõbi, kõrgvererõhutõbi, polütsüstiline munasarjade sündroom ja psühhosotsiaalne distress. Juba kolmekümnendates rasvunud täiskasvanud peavad arvestama mitmete ohtudega, sealhulgas ka normaalkaalus eakaaslastega võrreldes kaks korda suurema suremusriskiga.

Kolmandik lisakaalust tuli õpingute esimesel aastal (keskmiselt poolteist kilo), ülejäänud kilod lisandusid järgnevatel aastatel. See on tähtis teave, mida arvesse võtta kaalukasvu vältimisel. Teadlaste rühma juhtinud Vermonti ülikooli abiprofessori Lizzy Pope’i sõnul tähendab see seda, et terviseprogramme ei tuleks kavandada vaid esimeseks kõrgkooliaastaks, seda tuleks laiendada kõigile õpinguaastatele.

Kuigi teadlased ei leidnud otsest seost uuritud tudengite elustiilitegurite (transpordivahend, suhtestaatus jne) ja kaalu ning KMI vahel, on siiski kõnekas tõik, et vaid 15 protsenti üliõpilastest täitis tervislikuks peetava treeningnormi ehk pool tundi mõõdukat liigutamist viis korda nädalas. Enamik tudengitest tarbis ka puu- ja juurvilju vähem, kui peetakse soovitatavaks.

Nii see kui ka varasemad uuringud näitavad, et bakalaureusetudengid kalduvad kaalu kasvatama. See mõjutab nende tervist nii praegu kui ka tulevikus. Rasvumisepideemia tõrjestrateegia tähtis osa võiks olla selle populatsiooniosa tervisekäitumisega tegelemine kõigil õpinguaastatel.

Toimetaja: Virgo Siil



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: