Isased vs emased – kes on nutikamad ülesannete lahendamisel? ({{commentsTotal}})

Rasvatihane.
Rasvatihane. Autor/allikas: Wikipedia.org

Inimese puhul eeldatakse sageli, et ruumilisusega seotud ülesannete lahendamise edukus kaldub meeste kasuks, kuna just mehed on evolutsiooni käigus pidanud läbima pikki vahemaasid saakloomi jälitades ja uusi toitumisvõimalusi otsides. Seetõttu on ruumimälu kodupiirkonda naasmiseks meestel märksa olulisem kui järglaste eest hoolitseval emal. Kuidas on aga lood loomariigis? Kas analoogia inimesega on kunstlikult võimendatud?

Isaste paremat võimekust on täheldatud reeglina vaid imetajate puhul ning kui välja arvata üksikuid uuringuid vareslaste soolise erinevuse kohta ruumilise meeldejätmise osas, valitseb lindude osas selles vallas enamasti teadmatus.

Sugudevahelise erinevuse puudumine viitab emaste ja isaste samaväärsele õppimisele ning võimele keeruliste oludega kohaneda, mis võib anda eelise konkureerides teiste liikidega. Kui aga üks sugupool on teisest võimekam, on huvitav teada saada ka selle erinevuse põhjus – miks on ühel sugupoolel kasulikum ruumilist informatsiooni talletada ja kasutada?

Võimalik sugudevaheline erinevus huvitas ka vastava uuringu läbi viinud Lundi ülikooli teadlasi. Rasvatihastel lasti jälgida seemneid peitvaid salutihaseid ning veidi hiljem said nad võimaluse neid peidetud seemneid otsida. Rasvatihaste motiveerimiseks ei antud neile kaks tundi enne katse algust süüa – olukord, mis on looduses üsna tavapärane.

Üllatuslikult olid emased rasvatihased seemnete otsimisel isastest märksa edukamad, nad leidsid peidetud seemned isastest kiiremini ja tegid otsides vähem vigu. Mõlema soo puhul tõusis seemnete leidmise edukus juhul, kui eelnevalt oli võimalik jälgida nende peitmist, kuid ka siis oli seemnete leidmise efektiivsus emastel rasvatihastel isaste omast märksa kõrgem. Emaste rasvatihaste edukus oli 40% (isaste edukus oli üle poole madalam), mis on lähedane salutihaste võimele endi peidetud toiduvarusid leida (42%). Seega suudavad emased rasvatihased pelgalt vaadeldes õppida ja leida toiduvarusid sama edukalt kui toiduvarujad ise.

Aga millest siis on tingitud märkimisväärne sugudevaheline erinevus? Vastus võib peituda sotsiaalses hierarhias – isased asuvad emastes kõrgemal, mis tagab neile ligipääsu parimatele toitumiskohtadele. Kui vaadelda toidumajade juures toimuvat, siis saavad just isased rasvatihased esimestena jaole ning emased ootavad kannatlikult oma järge. Seepärast on emastel kasulik hoida silmad lahti, panna tähele teiste liikide käitumist ning jätta meelde nende soetatud toiduvarude asukohad, et neid siis segamatult tühjendada.

Seega põhjust kannatlikult toidumaja lähedal istuva emase rasvatihase pärast muretseda ei ole – kui ei saa jõuga, saab nõuga.

Tartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: