Linnalehmad sõid 220 hektarit rannaniitu viisakaks rohumaaks ({{commentsTotal}})

Lisaks rannaniidu taastamisele ehitati Pärnusse ka uued linnuvaatlustornid.
Lisaks rannaniidu taastamisele ehitati Pärnusse ka uued linnuvaatlustornid. Autor/allikas: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Aasta lõpus saab läbi pea viis aastat kestnud projekt „LIFE+ URBANCOWS ehk LINNALEHMAD“, mille eesmärk oli Pärnu linna rannaniitude taastamine ja sidumine linnakeskkonda.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži nooremteadur Merle Mägi sõnul oli ala taastamine erakordne selle asetsemise tõttu linnaterritooriumil: "Populaarse suvitusranna lähedus püstitas suuri väljakutseid, kuna ühelt poolt puudutasid ala looduskaitselised huvid, teiselt poolt linnaarengulised huvid linnaala laienemise osas ning kolmandalt poolt elanikkond senise käitumisharjumusega."

TÜ Pärnu kolledž uuris ka elanikkonna hoiakuid niidu taastamistööde suhtes. Selgus, et Pärnu elanikele tundusid tööd vajalikud ja linna arengu seisukohalt olulised.

Intensiivse karjatamise ning vana pilliroo ja põõsastiku eemaldamisega taastati ligi 220 hektarit rannaniitu ja 74 hektarit lõukaid. Külastajatele ehitati looduse eksponeerimiseks omanäolise arhitektuuriga kaks linnuvaatlustorni ning 660meetrine puidust laudtee-õpperada. Lisaks tehti mitmeid uuringuid ja seireid tulemuste hindamiseks.

Haudelinnustiku uuring andis tunnistust, et kaitsekorralduslikult oluliste liikide jaoks on projekti tegevused elupaikade seisundit parandanud. Nii on näiteks ujuvpartide arvukus võrreldes varasemate loendusaastatega tuntavalt tõusnud. Ka kiivitaja ja tikutaja arvukus on kasvanud ligi kahekordseks, lambahänilaste arvukus on samuti tõusnud.

Rannikulõugaste setete uuringust ilmnes, et lõugaste taastamistegevused on lõugaste veekvaliteedile soodsalt mõjunud, vesi on muutunud palju selgemaks ja päikesevalguse eest varem pillirooga varjatud lõugastes suurenes hapnikusisaldus.

Nooremteadur Merle Mägi sõnul ei kao projekti lõppedes linnalehmad kuhugi: "Ala hooldamine jätkub maaelu arengukava allikatest makstavate toetuste abil ning karjapidajad kohustuvad ala hooldama ka pärast projekti lõppu."

Projekt kandideeris 2016. aasta "European Natura 2000 Award 2016" finalistide hulgas "The European Citizens' Award" tiitlile. Projekti partneriteks olid lisaks Tartu ülikooli Pärnu kolledžile ka Keskkonnaamet ja Pärnu Linnavalitsus.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: