Libedusetõrje sunnib konnad sugu vahetama ({{commentsTotal}})

Kui tee on talvel libe, visatakse sellele soola. See sulatab jääd ja teel saab kindlamini sõita. Kuid teede soolatamisel on ka omad puudused. Ameerika Ühendriikides tehtud katsetest selgub, et teedele visatav sool võib mõjutada lähialade konnaasurkonna soolist koosseisu.

Max Lambert Yale'i ülikoolist ja ta kolleegid kasvatasid konni 500-liitristes veepaakides, lisades vette mitmesuguses koguses kas teede soolamiseks kasutatavat naatriumkloriidi või tamme- või vahtralehepuru. Enamasti nii nagu võib leiduda neid mõnedes looduslikeski veekogudes.

Emaste kulleste osakaal kahanes soola toimel kümnendiku võrra. See omakorda võib teadlaste hinnangul kahandada konnade arvukust, sest järgmisele põlvkonnale aluse panevate munade arv sõltub eelkõige just emaste arvust. Katsetest selgus huvitaval kombel veel, et kulleste soolist koosseisu mõjutasid ka tammelehed, vahtralehed aga mitte.

Lambert ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Canadian Journal of Fisheries and Aquatic Sciences, et tõenäoliselt võib soolas sisalduv naatrium põhjustada kullestel soovahetust. Varasematest katsetest on ilmnenud, et mõned lihtsad keemilised elemendid võivad rakkudele mõjuda samamoodi nagu suguhormoonid testosteroon või östrogeen.

Autorite sõnul on arvata, et teede soolatamine võib peale konnade avaldada mõju ka teistele loomadele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: