Graafikud ja statistika akadeemikute nimemaagiast

ERR Novaator soovib kandidaatidele õnne ja edu. Pealiskaudse statistika osakond toob nüüd kiire analüüsi tulemusel välja mõned kokkulangevused, mis varasemate kandidaatide ja valituks osutunud akadeemikute seas silma paistab.
Naiskandidaatidel paistab olevat kõige enam õnne juhul, kui neil on kolmetäheline nimi. 1997. aastal kandideeris Ene Ergma (ainukese naisena). Ta on akadeemia liige tänaseni. 2010. aastal esitati täppisteaduste kandidaadiks Eve Oja – nelja kandidaadi seast valiti küll valdkonda akadeemiasse esindama Arvi Freiberg, kuid järgmisel aastal oli Oja kandidatuur edukas. Ka tema nagu Ene Ergma on akadeemias tänaseni.
2010. aastal ei saatnud edu ei Airit, Karinit ega Kristat. 2003. aastal esitati Urve Kallavus materjalitehnoloogide kandidaatide sekka, kuid valitus osutus hoopis Enn Mellikov.
Muide, paistab, et kui kandidaadi nimi on Enn, on tal pisut suurem tõenäosus akadeemia liikmeks saada. Praegu on akadeemikute seas neli Ennu. 1993. aastast on kandidaatideks üles seatud neli Ennu, kellest kolm on nüüd akadeemia liikmed.
Sel aastal paraku ühtki Ennu ei kandideeri. Aga seda paremad võivad olla võimalused Ülole, Jaagule või Jaanile. Kuigi akadeemias on kõige enam olnud nii liikmete kui ka kandidaatide seas Jürisid ja Ülosid, võrdselt 11, juhib nime-edetabelit selgelt Jaan 17 esindatuga
Akadeemiasse kuulub praegu kuus Ülo. Varasemate aastate statistika paistab andvat selle aasta kandidaadile Ülo Manderile hea võimaluse. Mander on kandidaadina esitatud kolmandat korda. Võib mõtiskleda, kas ehk on Manderil sarnane saatus oli Ülo Niinemetsaga, kes just kolmandal katsel valituks osutus. Akadeemia liikmes Ülo Lepikus aga nähti parimat kandidaati siis, kui ta oli esitatud omal alal teist korda.
Nagu öeldud, läbi aegade kõige populaarsema kadidaadi eesnimi on Jaan. Akadeemia liikmete seas on viis Jaani, kellest üks on välisliikmete nimekirjas. Sarnaselt Ülodele tasub Jaane esitada kandidaatideks mitmel korral: Undusk sai valitud kolmandal korral, Ross ja Aarik aga teisel katsel.
Jaanide enesekindlust võib aga vähendada fakt, et Jaan Jannot ei valitud ka kolmandal korral. Sel aastal kandideerib kaks Jaani: tehnikateadlane Jaan Raik ja arst Jaan Eha.
Akadeemia liikmete nimekirjast võib leida ka kaks Matit (täpsuse huvides: neist üks on Matti). Paraku ei tõstnud see ei 1993. ega ka 1997. aastal topeltnimega Jaan-Mati Punningu võimalusi, sest teda akadeemia liikmeks ei valitud.
See, kuivõrd nimi inimese elutee saatust määrab, jäägu igaühe enda otsustada. Selleks, et kõik ausalt ära rääkida tuleb arvestada veel kaht asja. Esiteks on Ülo, Enn ja Jaan populaarsed nimed just 70-aastaste meeste seas, mis omakorda juhtub olema akadeemikute keskmine vanus. Jaan on Eestis üldiselt populaarsuselt 16. nimi, Ülo 80. ja Enn 82.
Teiseks on hoopis tõenäolisem, et akadeemikud hindavad nimedest rohkemnäiteks kandidaatide h-indeksit ja viitamiste arvu. Kuidas see käib, on selgitatud ERR Novaatori akadeemikute valimise alamlehtedel.
Toimetaja: Marju Himma