Kristjan Port: tehnoloogia sünnitas oksekotile paarilise
Ühel heal päeval sähvas Tove Jansson: ''Need neetud Muumitrollid. Ma ei taha neist enam midagi kuulda. Võiksin Muumitrollide peale oksendada''.
Ilmselt saavutas loomingulise edu pärmist vohavate taignatükikesi meenutavate tegelaste aines kunstniku taluvuspiiri, kust alates ta oli nõus neid juba ära manama. Loodetavasti ei tulnud meistril iiveldushoog peale lennukis. Lennu ajal oksendamine on reaalne probleem ja eesistuja seljatoe taskusse on lennukompaniid pannud ootamatu juhtumi haldamiseks valmis tugevamast paberist kotikese.
Paraku kimbutab kotikesi Janssonile tuttava edukuse needus, kui kordagi oksetunnet läbi elanud reisijad võtavad koti kasutusse näiteks prügi kogumiseks, lastele mütsiks või isegi mobiiltelefoni ümbriseks. Seetõttu võib ootamatu mao tühjendamise refleksi käes kannataja avastada, et polegi kohta, kuhu tagastada lennujaama bistroos nauditud eine.
Olukord on muutumas ja peagi võib lennukite seljatugedest leida kaks kotikest. Üks on okse jaoks. Teine aga telefoni jaoks. See viimane on samuti omamoodi eduloo vili.
Jutt käib paljude arvates seni nutitelefonide absoluutsesse tippu kuulunud Samsungi Note seeria viimast mudelit saatnud probleemidest. Usutavasti põhjustab Note 7 nime kuulmine iiveldushooge nii mõnelgi Samsungi juhil ja kogenud reisijatena kompavad nad istekohale jõudes, kas seljatoe taskus on olemas ettenähtud abivahend.
Paljudes suuremates USA lennufirmades võib ta avastada kaks kotikest, millest teise sünnilugu on seotud põlema süttivate Samsungi telefonidega. Seda teades võime vaid ette kujutada inimese sisemist võitlust, kui näost taandub veri ja suu lukustub pinges triibuks.
Põlema süttiva telefoni eest kaitsev kott on mitmes mõttes erakordne. Sellele viitab pelgalt 1800 dollarini küündiv hind. Selle põhjuseks on materjali tehnoloogiline sisu, mis peab vastu pidama 1760 °C kraadisele kuumusele ja tagama piisava reisiohutuse. Väikest plahvatust ja leeke kaitsvad turvakotid on juba olemas vähemalt paarisajas lennukis. Enamik lennufirmadest kavatsevad need kasutusele võtta lähiajal. Näiteks Delta Airlines plaanib sellisel teel parandada nende kasutuses oleva enam kui 900 lennuki lennuturvalisust.
Samsungilt võib osa rasket vastutuse taaka siiski ära võtta, sest nendega juhtunu oli vaid katalüüsivaks teguriks juba varem kavandatud lennuturvalisust parandava uuenduse kiiremaks teostuseks. Mõnes lennufirmades on sellised vahendid olemas juba aasta algusest ehk enne Samsungi tabanud ebaõnne.
Põhjus on üldisemas suure energiatihendusega liitium-ioon akude süttimisohus. Selliseid akusid leidub praktiliselt kõikidest mobiilsetest seadmetest ja isegi lennuki enda varustusest. Seega ei ole kaitsvad kotid mõeldud vaid Samsungi telefonidest lähtuva ohu vähendamiseks ja neisse on plaanitud heita vajaduse tekkides ka teiste valmistajate telefone ning tahvel- ja sülearvuteid.
Muu hulgas ei luba USA lennundusamet aasta algusest lennukitega transportida liitium-ioon akusid sisaldavaid postisaadetisi. USA lennujaamades võib kohata nutvaid lapsi ja õnnetuid vanemaid, kes saavad liiga hilja teada, et peavad oma armsa hoverboard'i suurte akupakkide tõttu maha jätma, kuna neid ei võeta vastu isegi pagasisse.
Kelle tähelepanu sattus kõrge hinna tõttu tunnelnägemise seisundisse ja ta ei mõelnud viimase paari minuti jooksul muule, kui võimalusele see koos prügiga reisilt kaasa haarata, siis lähimal ajal see õnneks ei lähe, kuna esialgu varustatakse lennukid vaid paari taolise kotiga. Loodetavasti saate nüüd oma pettumisest sündiva iiveldushoo suunata mõnda taaskasutavasse paberkotti.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal